FANDOM


Fuksia
Fuchsia regia - blossom (aka)
Kuningfuksia (Fuchsia regia)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Mürdilaadsed Myrtales
Sugukond: Pajulillelised Onagraceae
Perekond: Fuksia Fuchsia
L.

Fuksia (Fuchsia) on mürdilaadsete seltsi pajulilleliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonda kuulub umbes 110 liiki ja umbes 12 000 sorti.

Fuksiad kasvavad 0,2–4 meetri kõrguste puude või põõsastena, harvem epifüütide või litofüütidena. Uus-Meremaalt pärinev kooretu fuksia (F. excorticata) võib kasvada kuni 12–15 meetri kõrguseks.

Fuksiatel onvarrel tihedasti asetsevad lihtlehed, mis on läikivad või hallikarvased. Lehed on 1–25 cm ning on sõltuvad liigist heitlehised või igihaljad. Õied on neljatised. Õied paiknevad lehe kaenlas ühekaupa või rippuvate õisikutena. Tupplehed asetsevad rõhtsalt või on tagasi käändunud. Kroonlehed hoiavad torujalt kokku või krooniputkest eemale.[1] Õied on eredavärvilised, enamasti tumepunased, lillakassinised või oranžid. Õisi tolmeldavad tolmeldavad koolibrid. Viljad on väikesed mustjad, tumesinised või tumelillakad marjad, mis koosnevad 400 tillukesest (5–25 mm) seemnest. Kõikide liikide marjad on söödavad.[1]

Suurem osa fuksiatest on levinud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas., kuid paar liiki kasvab ka Tahitil ja Uus-Meremaal. Patagoonia fuksia (F. magellanica) levila ulatub Lõuna-Ameerika lõunatippu, kasvades Tierra del Fuego jahedas parasvöötmes. Enamus liike on aga levinud troopikas või lähistroopikas.

Perekond on saanud nime saksa botaaniku Leonhart Fuchsi järgi.

Fuksiaid on tänu oma rohketele dekoratiivsetele aretatud mitu sajandit. Marjade maitse meenutab tsitruse vilju või musta pipart. Marjadest tehakse ka keedist.

Liike Edit

Fuchsia-boliviana-Réunion

Fuchsia boliviana

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 TEA entsüklopeedia 7. köide (2011). lk 146–147