Fritz Schilgen (8. september 1906 Kronberg im Taunus – 12. september 2005 Kronberg im Taunus) oli Saksa kergejõustiklane. Ta süütas 1936. aasta Berliini olümpiamängude olümpiatule.
Schilgen sündis 1906. aastal Frankfurdi lähedal Kronberg im Taunusis. Ta alustas pärast Esimest maailmasõda karjääri kesk- ja pikamaajooksajana. Ta õppis Darmstadti Tehnikaülikoolis elektrotehnikat. Elektrotehnikuna andis ta välja 35 patenti.
Ta sai Saksamaa meistrivõistlustel aastatel 1929, 1931 ja 1933 1500 meetri jooksus kolmanda koha. 1928. aasta üliõpilasmängudel võitis ta 4×400 meetri teatejooksus hõbemedali. 1930. aastal sai ta neil võistlustel Darmstadtis 5000 meetri jooksus pronksmedali – sellel staadionil oli sidesüsteem tema enda loodud.
Ta valiti 1936. aastal tänu oma ilusale ja nõtkele jooksustiilile, nagu esteetikakomisjon leidis, "Saksa spordinooruse sümbolina" süütama Olümpiastaadionil Berliini olümpiamängude olümpiatule. Neil olümpiamängudel kanti olümpiatuli esimest korda Olümpiast tõrvikutega teatejooksuga olümpialinna. Schilgeni olümpiatule süütamine on jäädvustatud ka Leni Riefenstahli 1938. aasta propagandafilmis "Olümpia" ("Olympia"). Schilgen ise olümpiamängudel ei võistelnud.
Hiljem oli ta Olümpiakomitee konsultant. 90-aastaselt osales ta taas 1996. aasta suveolümpiamängudel tõrvikujooksul. 1996. aastal, mil esimestest olümpiamängudest möödus sada aastat, oli tal taas au süüdata tuli Berillini Olümpiastaadionil.
Schilgen suri 99-aastaselt 2005. aastal oma sünnilinnas Kronbergis.