Fort Ticonderoga on kindlustis USA-s New Yorgi osariigis Champlaini järve lõunatipu lähedal.
Selle ehitasid 1750. aastatel prantslased Prantsuse ja indiaanisõja ajal. Kindlustise arhitekt oli Michel Chartier de Lotbinière. Nimi Ticonderoga tuleneb ühest irokeesi keelest ja tähendab "asukohas kahe veetee ristil".
Fort Ticonderoga kontrollis kaubavedu George'i järve ja Champlaini järvega ühendava La Chute'i jõe suudmes. See asus strateegiliselt olulises asukohas Suurbritannia kontrolli all oleva Hudsoni jõe oru ja Prantsusmaa kontrollitava Saint Lawrence'i jõe oru vahelistel kaubateedel.
1758. aasta juulis toimunud Carilloni lahingus tõrjus 4000 prantslast kindlustise lähedal 16 000 sõdurist koosnenud briti üksuse rünnaku. 1759. aastal briti naasid ja tõrjusid seal olnud puhtalt sümboolse Prantsuse garnisoni sealt minema. Ameerika iseseisvussõja ajal 10. mail 1775 vallutas Fort Ticonderoga üllatusrünnaku käigus väiksearvuline Ameerika patriootide vägi Ethan Alleni ja kolonel Benedict Arnoldi juhtimisel. Seejärel viidi kindlustise suurtükid Bostoni, et toetada Bostoni piiramist. Ameeriklased hoidsid Fort Ticonderogat enda käes kuni 1777. aasta juunini, mil Briti väed hõivasid kindral John Burgoyne'i juhtimisel kindlustise kohal oleva kõrgema künka, mille tagajärjel langes see osaliselt piiramise alla ja ameeriklased taandusid sealt seejärel. Ainus otsene rünnak iseseisvussõja ajal leidsid aset 1777. aasta septembris, kui kolonel John Browni juhitud 500 ameeriklasest koosnenud vägi üritas kindlustist umbes saja briti käest vallutada.
Britid jätsid Fort Ticonderoga maha 1777. aasta novembris pärast Saratoga kampaania ebaõnnestumist ja kindlustis kaotas sõjalise väärtuse pärast 1781. aastat. Pärast seda jäi kindlustis kasutult seisma. 1820. aastal läks see eravaldusse. 20. sajandi alguses kindlustis restaureeriti. Tänapäeval asub seal muuseum. 15. oktoobril 1966 võeti Fort Ticonderoga USA Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse.