Tükk John Colletti kaardist (1770), mis kujutab Fort Dobbsi asukohta
Fort Dobbs oli kindlustis Põhja-Carolina provintsis 18. sajandil, tänapäeva Statesville'i lähedal. Kindlustist kasutati kaitserajatisena Prantsuse ja indiaanisõdade ajal ja pärast. Kindlustis ehitati kaitsmaks briti asunikke ja see toimis elutähtsa eelpostina sõduritele, kaupmeestele ja koloonia ametnikele. Fort Dobbsi peahoone oli puidust seintega kindlustatud laskeavadega ehitis, mida ümbritses palissaad ja vallikraav. See oli ehitatud kaitsmaks tšerokiide, katoobade, šoonide ja delavaride ja prantslaste rünnakute eest Põhja-Carolinas.
Kindlustisele anti nimi Põhja-Carolina koloniaalkuberner Arthur Dobbsi (1689–1765) auks, kes mängis olulist rolli kindlustise projekteerimisel ja andis loa selle ehituseks. Üks kindlustise ehitamise põhjus oli Dobbsile kuulunud 200 000 aakri suuruse maa kaitsmine. Kasutusele olnud ajal oli see ainus kindlustis Lõuna-Carolina ja Virginia vahelisel ääremaal. Aastatel 1756–1760 varustati seal sõdureid garnisoniga, kellest paljud saadeti Prantsuse ja indiaanisõdade ajal võitlema Pennsylvaniasse ja Ohio jõe orgu. 27 II 1760 toimus kindlustises võitlus tšerokiide ja provintsi sõdurite vahel, mis lõppes provintsi omade võiduga. Pärast seda lahingut ja teisi tšerokiide rünnakuid briti kindlustistele ja asulatele, käivitasid briti lõunapoolsed kolooniad tšerokiide vastu laastava vasturünnaku.
Fort Dobbs hüljati 1766 ja see kadus maastikult. Kindlustis avastati 20. sajandil arheoloogiliste väljakaevamiste käigus.