FANDOM


Liquid fluorine tighter crop

Vedel fluor krüogeensel temperatuuril

Fluor on keemiline element sümboliga F ja järjekorranumbriga 9. Fluor on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. See moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule. See on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall[1] ja kõige kergem halogeen.

Fluor on elementide levikult 24. levinuim element universumis ja 13. maakoores. Fluori peamist mineraalselt allikat fluoriiti kirjeldati esimesena 1529. Fluori tuleneb ladinakeelsest sõnast fluor ('vool'). 1810. aastal esitati see elemendiks, kuid fluori oli raske ja ohtlik selle ühenditest eemaldada. Alles 1886. aastal õnnestus Prantsuse keemikul Henri Moissanil madaltemperatuuril elektrolüüsi abiga elemendilist fluori eraldada. Fluori suurim tööstuslik süntees algas Teises maailmasõjas Manhattani projektis, kus seda kasutati uraani rikastamise jaoks.

Umbes pool kavandatavast fluorist kasutatakse teras valmistamiseks. Ülejäänud kasutatakse vesinikfluoriidina või krüoliidina, mida kasutatakse alumiiniumi rafineerimiseks. Vesinikfluoriidi soolad on fluoriidid, mis on keemiliselt ja termiliselt väga püsivad. Neid kasutatakse jahutusseguna, elektriisolatsioonina ja köögitarvikute tootmiseks, näiteks kasutatakse polütetrafluoroetüleeni pannide valmistamiseks. Fluori sisaldavad ravimid atorvastatiin ja fluoksetiin. Flouori kasutatakse ka hambapastades ja vee fluorimiseks.

Viited Edit

  1. Karik, Hergi. "Üldine keemia". 1987, lk 138
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.