Fidži on saareriik Melaneesias Vaikses ookeanis Uus-Meremaa Põhjasaarest u 1100 meremiili (2000 km) kaugusel kirdes. Läänes asub Vanuatu, edelas Uus-Kaledoonia, idas Tonga, kirdes Prantsusmaa meretagune ala Wallis ja Futuna ning põhjas Tuvalu.
Riik koosneb enam kui 300 saarega saarestikust, millest 110 on püsiasustusega. Kaks peasaart on Viti Levu ja Vanua Levu, kus elab 87% riigi elanikest.
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Valitseb mereline troopiline kliima.
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Fidži on jagatud neljaks piirkonnaks: Kesk-, Ida-, Põhja- ja Läänepiirkond, mis on jagatud omakorda 14 provintsiks.
Rahvastik[]
Majandus[]
Kultuur[]
Sport[]
Populaarsemad spordialad on ragbi ja jalgpall.
Sümboolika[]
Lipp[]
Pärast iseseisvumist kinnitati 1970 riigi- ja rahvuslipuks koloniaalaegne lipp, kuid lipu sinine väli muudeti heledamaks, et lippu oleks lihtsam eristada teistest samasugustest. Plagu helesinise välja vardapoolses ülanurgas oli Suurbritannia lipp ja lehvil 1908. a-st pärinev vapikilp. Kilbi ülaosa on punane ja sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidži istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Lipu helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani.
Vapp[]
Hümn[]
Rahvushümn on "God Bless Fiji" ehk "Meda Dau Doka". Helilooja Michael Francis Alexander Prescott, sõnad Charles Austin Miles.