- Filmi kohta vaata artiklit Fargo (film).
Fargo kesklinn vaadatuna Main Avenue'lt
Fargo on linn USA-s Põhja-Dakota osasriigis, Cassi maakonna halduskeskus. See paikneb Minnesota osariigi juures Moorheadi linna kõrval. Minnesotast eraldab seda Red River.
Elanike arv on 2018. aasta seisuga arvestuse järgi 124 844. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli elanikke 105 549. See on elanike arvult osariigi suurim linn. Seal elab ligi 16% osariigi rahvastikust.
Fargo on Põhja-Dakota idaosa ja Loode-Minnesota kultuuri-, jaekaubanduse-, haridus- ja tööstuskeskus. Linnas tegutseb 1890. aastal asutatud North Dakota State University.
Fargos on niiske mandriline kliima. Talved on pikad, tuulised ja lumised. Kevaded ja sügised on lühikesed. Suved on seevastu soojad ja õhutemperatuur võib tõusta üle 40 °C. Sademeid langeb keskmiselt 577 mm aastas. Kõige enam esineb juunis (99 mm) ja kõige vähem veebruaris (16 mm). Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Fargos on 46 °C, mis mõõdeti 6. juulil 1936. Madalaim temperatuur mõõdeti 8. jaanuaril 1887, mil oli −44 °C külma. Sageli võib üleujutusi põhjustada üle kallaste tõusev Red Riveri jõgi. Aastal 2011 nimetas The Weather Channel Fargo Ameerika kõige karimima kliimaga linnaks.
Linna teenindab Hectori rahvusvaheline lennujaam.
Ajalugu[]
1957. aastal põhjustas F5-kategooria tornaado linnas suurt kahju
Praegune linna ala kuulus ajalooliselt dakotadele. Fargo asutati 1871. aastal. Linn on saanud nime Northern Pacific Railway juhataja ja ettevõtte Wells Fargo asutaja William Fargo (1818–1881) järgi. Linn hakkas kiiresti arenema pärast raudteeühenduse loomist ja see sai tuntuks kui "värav Läände".
20. sajandi alguses arenes linnas autotööstus. Aastal 1957 tabas linna tornaado, mis hävitas suure osa linna põhjaosast. Kiirteede Interstate 29 ja Interstate 94 rajamine lõi piirkonda parema maanteevõrgustiku. Alates 1980. aastatest on rahvastiku juurdekasvust tingutuna rajatud uusi elamispiirkondi linna edelaosas.