Joe Biden

Joe Biden (2013)

Joseph Robinette Biden Jr. (sündinud 20. novembril 1942 Scrantonis, Pennsylvanias) on USA poliitik. Alates 20. jaanuarist 2021 on ta Ameerika Ühendriikide 46. president. Ta on Demokraatliku Partei liige.

Joe Biden 1953. aastal 10-aastasena

Ta sündis iiri katoliiklaste perekonnas Pennsylvania osariigis Scrantonis. 1953. aastal kolis ta perekonnaga Delaware'i osariiki Wilmingtoni.

1965. aastal lõpetas Biden Delaware'i Ülikooli ja astus seejärel Syracuse'i Ülikooli õigusteaduste kolledži. 1968. aastal alustas ta Wilmingtonis tööd juriidilise assistendina. Aastatel 1970–1972 töötas ta juristina New Castle'i maakonna nõukogus. 1972. aastal valiti Biden 29-aastaselt USA Senatisse. Ta sai sellega USA ajaloo üheks kõige nooremaks senaatoriks. Hiljem valitakse ta Senatisse tagasi kuuel korral, millega sai ta Delaware'i osariigi kõige pikemaajaliseks senaatoriks.

Joe Biden 1984. aastal president Ronald Reaganiga kätt surumas

Demokraatliku Partei presidendikandidaadina astus Biden üles juba valimistel. Ta loobus paar kuud pärast kampaania algust, tunnistades, et oli plagieerinud Briti Leiboristliku Partei liidri Neil Kinnocki kõnet.

1990. aastatel saavutas Biden Senatis mõjuvõimsa positsiooni ning sai õiguskomisjoni ja välissuhete komisjoni esimeheks. 1991. aastal seisis ta vastu Lahesõjale, kuid toetas NATO laienemist Ida-Euroopasse ning sekkumist Jugoslaavia sõdadesse 1990. aastatel. 2002. aastal hääletas ta Iraagi sõja poolt, kuid nimetas seda hiljem eksimuseks ja oli 2007. aastal vastu USA vägede suurendamisele Iraagis.

Barack Obama Bidenit Presidendi Vabadusmedaliga tunnustamas

Uuesti kandideeris Biden presidendiks 2008. aastal, kuid ta ei suutnud koguda piisavalt toetust. Hiljem valis Barack Obama Bideni oma asepresidendikandidaadiks. 2008. aasta novembris võitsid Obama ja Biden valimised, alistades John McCaini ja tema asepresidendikandidaadi Sarah Palini. Obama valitsuses oli Biden võtmeroll, kui ta aitas vältida mitut eelarvekriisi ja kujundas USA-Iraagi poliitikat. 2012. aasta novembris valiti Obama ja Biden teiseks ametiajaks tagasi. 2017. aasta jaanuaris, mõni aeg enne ametist lahkumist, tunnustas Obama Bidenit Presidenid Vabadusmedaliga.

2019. aasta aprillis teatas Biden pärast mitmeid kuid kestnud spekulatsioone kandideerimisest 2020. aasta presidendivalimistel. Biden alustas Demokraatliku Partei eelvalimisi tagasihoidlikult, kuid hakkas siis toetust koguma. Ta edestas arvamusküsitlustes selgelt ametis olevat presidenti Donald Trumpi. 2020. aasta novembris nimetati Biden ja tema asepresidendikandidaat Kamala Harris ametlikeks Demokraatliku Partei kandidaatideks presidendivalimistel. Valimistel kogus Biden USA presidendivalimistel läbi aegade enim hääli – 81 268 924 – ning võitis valimised, kogudes 306 valijamehe häält Trumpi 232 vastu.

2020. aastal valiti Biden koos Harrisega Time'i aasta inimesteks.

Isiklik elu

Joe Biden ja tema teine abikaasa Jill 1977. aastal

1966. aastal abiellus Biden Neilia Hunteriga, kellega oli kohtunud Syracuse'i Ülikoolis. 1972. aasta detsembris hukkusid Neilia ning nende 13-kuune tütar Naomi autoõnnetuses Delaware'i osariigis. Pojad, 3-aastane Beau ja 2-aastane Hunter, said raskeid vigastusi. Selle õnnetuse tagajärjel oleks Biden oma senatikohast peaaegu loobunud, kuid teda veendakse ametisse asuma.

1977. aastal abiellus Biden kooliõpetaja Jill Jacobsiga. Abielust sündis 1981. aastal tütar Ashley.

2015. aastal suri Bideni vanim poeg Beau 46-aastane ajuvähki. Poja surma tõttu otsustas Biden 2016. aasta presidendivalimistel kandideerimisest loobuda.

Välislingid

• Ametlik koduleht