Nobeli füüikaauhind – 1947
Edward Victor Appleton (1947)
Sir Edward Victor Appleton (6. september 1892 Bradford – 21. aprill 1965 Edinburgh) oli inglise füüsik.
Ta lõpetas 1913. aastal Cambridge'i Ülikooli. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast.
Aastatel 1920–1924 töötas ta Cambridge'i Ülikooli Cavendishi laboratooriumis. Ta oli aastatel 1924–1936 Londoni Ülikooli King's College'i professor ja aastatel 1936–1939 Cambridge'i Ülikooli loodusfilosoofia professor.[1] Aastatel 1939–1949 oli ta valitsuse teadus- ja tööstusuuringute osakonna (Department of Scientific and Industrial Research) juhataja. Teise maailmasõja ajal osales ta raadiolokaatorite ja tuumapommi loomise juures.[2]
Alates 1949. aastast kuni elu lõpuni töötas ta Edinburgi Ülikooli lektorina.
1924. aastal tõestas Appleton katseliselt, et umbes 100 km kõrgusel on raadiolaineid peegeldav atmosfäärikiht ehk ionosfäär. Ta avastas umbes 240 km kõrgusel veel teise raadiolaineid peegeldava ionosfäärikihi, mis nimetati järgi Appletoni kihiks.[2]
Ta pälvis 1947. aastal atmosfääri ülekihtide uurimise ja raadiolokatsiooni arendamise eest Nobeli füüsikaauhinna.[2] Lisaks sai ta veel mitu teist autasu, sh Hughes'i medali (1833) ja Royal Medali (1950),
1927. aastast aastast oli ta Londoni Kuningliku Seltsi liige.
1941. aastal löödi ta rüütliks.
Viited[]
- ↑ Sir Edward Victor Appleton. Encyclopædia Britannica
- ↑ 2,0 2,1 2,2 TEA entsüklopeedia 2. köide (2009). lk 264