| República del Ecuador (hispaania) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Salve, Oh Patria" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Quito | ||||
| Rahvaarv | 16 385 068 (2016) | ||||
| Pindala | 283 561 km² | ||||
| Ametlikud keeled | hispaania | ||||
| Rahvuspüha | 10. august | ||||
| Rahaühik | USA dollar (USD) | ||||
| Tippdomeen | .ec | ||||
Ecuador on riik Lõuna-Ameerika loodeosas. See piirneb põhjas Colombiaga, idas ja lõunas Peruuga, läänes on Vaikne ookean. Ecuador hõlmab lisaks Vaikses ookeanis 1000 kilomeetrit maismaast asuvad Galápagose saared.
Etümoloogia 
Edit
Geograafia Edit
Ecuadori topograafiline kaart
Ecuadori pindala on 283 561 km². Ecuadoril on maismaapiir Colombiaga (708 km) ja Peruuga (1529 km). Rannajoone pikkus on 2237 km.[1]
Pinnamood Edit
Riigi kõrgeim tipp Chimborazo
Riigi kõrgeim mägi on riigi keskosas asuv kustunud kihtvulkaan Chimborazo (6268 m).
Elustik Edit
Tänu vahelduvale pinnamoele on Ecuadori loodus väga mitmekesine. Sealset bioloogilist mitmekesisust ühe ruutkilomeetri kohta loetakse üheks maailma suurimaks. Kitsal rannikualal, mis on tuntud La Costa'na, vahelduvad põhjast lõunasse liikudes vihmametsad, savannid ja poolkõrbed. Mägisel sisemaal La Sierra's katab mäenõlvu vihamets, kõrgemal mäginiit ehk paramo, viljaka vulkaanlise mullaga orgudes on looduslikele rohtlatele rajatud põlde. Riigi kuuma ja niiske kliimaga idaosa La Amazonía's ehk El Oriente's, mis jääb Amazonase madalikule, hõlmavad vihmametsad.[2]
Kliima Edit
Kaitsealad Edit
Keskkonnaprobleemid Edit
Ecuador seisab vastamisi paljude keskkonnaprobleemidega, milleks on muuhulgas erosioon, metsade hävinemine, pinnase saastamine ja veekogude reostus, millele lisanduvad veel El Niño tekitatud kahjud, näiteks üleujutused ja maalihked. Riigis väheneb igal aastal nii ebaseadusliku metsaraiumise kui ka põllumaade laiendamise tõttu 200 000 hektarit metsa. Kõige tõsisem on metsade kadumine rannikualadel, kus on krevetikasvatuse tõttu väga suures ulatuses hävitatud ka mangroove. Erosioon mõjutab ligi poolt põllumajandusmaad, eriti mägistes piirkondades.[2]
Riik Edit
Haldusjaotus Edit
Ecuador jaguneb 24 provintsiks (provincias). Provintsid jagunevad omakorda 221 kantoniks (cantones).
Rahvastik Edit
Demograafilised näitajad Edit
Suurimad linnad Edit
| Koht | Linn | Provints | Elanikke (2010) |
|---|---|---|---|
| 1. | Guayaquil | Guayas | 2 278 691 |
| 2. | Quito | Pichincha | 1 607 734 |
| 3. | Cuenca | Azuay | 329 928 |
| 4. | Santo Domingo de los Colorados | Pichincha | 270 875 |
| 5. | Machala | El Oro | 231 260 |
| 6. | Durán | Guayas | 230 839 |
| 7. | Manta | Manabí | 217 553 |
| 8. | Portoviejo | Manabí | 206 682 |
| 9. | Loja | Loja | 170 280 |
Majandus Edit
Mägise pinnamoe ja ulatuslike vihmametsade tõttu on Ecuadori territooriumist põllumaana kasutusel umbes 30%, millest suurem osa on rohumaa. Ühe inimese kohta on põllumajanduslikku maad keskmiselt umbes 0,08 hektarit. Kuna pinnamood ja kliima riigi lõikes suuresti erineb, on ka põllumajandus keskendunud vastavate piirkondade loodusoludele. Rannikualadel kasvatatakse ekspordiks banaane, kohvi- ja kakaopuud, suhkruroogu, õlipalme ja riisi ning peetakse lihaveiseid. Jahedama kliimaga mägistel aladel ja viljakates orgudes kasvatatakse kartulit, köögivilja, aeduba ja maisi. Kõrgemal mägedes peetakse lambaid ja kitsi, jõeorgudes ka piimakarja. Madalama asustustihedusega riigi idaosas on ülekaalus omatarbeline põllumajandus, kuid on rajatud ka õlipalmiistandusi.[2]
Ecuadori tähtsaim eksportkaup on nafta, mis moodustab ekspordist umbes poole. Oluline osa väljaveos on ka põllundustoodetel. Ecuador on banaanitoodangult maailmas neljandal kohal (2016. aastal 7,1 tonni). Kohvi- ja kakaooad (6,5% maailma ekspordist), mida toodetakse peamiselt väikefarmides, lähevad suuremas osa ekspordiks.[2]
Valuuta Edit
Rahaühik on USA dollar (USD). Aastatel 1884–2000 oli käibel Ecuadori sukre (ECS, sucre).
Kultuur Edit
Sport Edit
Populaarseim spordiala on jalgpall. Ecuadori jalgpallikoondis on osalenud kolmedel jalgpalli maailmameistrivõistlustel (aastatel 2002, 2006 ja 2014).
Ecuador osales suveolümpiamängudel esmakordselt 1924. aastal ning alates 1968. aastast on osaletud regulaarselt. Ainsad kaks medalit suveolümpiamängudelt on toonud Ecuadorile käija Jefferson Pérez, kes võitis 1996. aastal kulla ja 2008. aastal hõbeda. Taliolümpiamängudel osales Ecuador esmakordselt 2018. aastal.
Sümboolika Edit
- Rahvuslind on andi kondor.
- Rahvuspuu on kiinapuu.
Lipp Edit
Võeti kasutusele 26 IX 1860.
Vapp Edit
Võeti kasutusele 31 X 1900. Praegune vapikujundus põhineb 1845. aastast pärineval vapil. Vapikilbi keskel on Ecuadori kõrgeim mägi Chimborazo. Vapikilbi kohal on andi kondor.
Hümn Edit
Riigihümn on "Salve, Oh Patria". Sõnad Juan León Mera, viis Antonio Neumane. Riigihümnina 1948. aastast.
