"Inimene filmikaameraga"
Dziga Vertovi haud Novodevitšje kalmistul Moskvas
Dziga Vertov (sündinud David Abelevitš Kaufman; 2. jaanuar 1896 Białystok, Poola – 12. veebruar 1954 Moskva) oli Nõukogude dokumentalist ja filmikroonik. Ta oli üks dokumentaalfilmi pioneere. Briti Filmiinstituudi väljaanne Sight & Sound on valinud tema filmi "Inimene filmikaameraga" kõigi aegade parimaks dokumentaalfilmiks.[1]
Vertov oli pärit juudi päritolu perekonnast. Kuni 1915. aastani õppis ta Białystoki konservatooriumis muusikat, mil tema perekond kolis saksa vägede sissetungil Moskvasse ja hiljem Peterburi. Peterburis hakkas ta esialgu poeediks, kirjutas luuletusi, satiiri ja ulmejutte. Mõnda aega õppis Vertov arstiteadust ja harrastas vabal ajal helikollažide tegemist. 1917. aastal hakkas ta toimetama Kinonädalat, mis oli Venemaa esimene filmikroonika. Ta töötas seal paar aastat.[2]
1922. aastal alustas ta Kino-Pravda seeriat. Kino-Pravda kajastas inimeste igapäevaseid toimetusi, sageli ka varjatud kaamera abil; Kino-Pravda materjal ei olnud tavaliselt lavastatud. Vertov ei olnud huvi kauni kunsti loomisest, vaid püüdis inimestele näidata päriselu.[2]
Vertov oli kirglik eksperimenteerija. Kohati läks ta nii kaugele, et kaasaegsed kriitikud nimetasid teda isegi hukkuks. Ta oli veendunud, et mängufilmidel ja draamakunstil oli rahvale halb mõju, ning kutsus üles mängufilmidest loobuma.[2]
1929. aasta tummfilmis "Inimene filmikaameraga" püüab Vertov filmikeelt puhastada, eraldada filmi täielikult meetodidest, mida kasutatakse teatris ja kirjanduses. Seda peetakse tummfilmiajastu kõige uuenduslikumaks ja kaasaegsele kinole kõige enam mõju avaldanud filmiks. Filmi kiire montaaž ja efektide kasutamine mõjuvad praegugi modernselt ja väga jõuliselt.[2]
Tema vennad olid Boris (1906–1980) ja Mihhail (1897–1980), kes töötasid samuti filmitööstuses.
Viited[]
- ↑ "Eksperdid valisid kõigi aegade parima dokumentaalfilmi". ERR Kultuur. 2. august 2014
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Vene filmivirtuoos Dziga Vertov Eestis"