b.png){kind=link}
Dusty Springfield (1966)
Mary Isabel Catherine Bernadette O'Brien (16. aprill 1939 London – 2. märts 1999 Henley-on-Thames, Oxfordshire) oli inglise poplaulja, kelle karjäär kestis 1950. aastate lõpust kuni 1990. aastateni.
Ta kasvas üles muusikaalses perekonnas. Ta õppis laulmist kodus. 1958. aastal liitus ta Briti vokaalgrupiga The Lana Sisters. Kaks aastat hiljem moodustas koos venna Tom Springfieldi ja Tim Feildiga laulutrio The Springfields, mis hakkas esitama popfolki. Sellel oli Suurbritannias viis esineljakümnehitti ning see saavutas läbimurde ka USA-s. 1963. aastal alustas Springfield soolokarjääri. Tema debütsingel oli tempokas "I Only Want to Be with You", millest sai kohe hitiks, jõudes Suurbritannias neljandale ja USA-s kaheteistkümnendale kohale. Sellele järgnesid muuhulgas sellised hitid nagu "Wishin' and Hopin'" (1964), "I Just Don't Know What to Do with Myself" (1964), "You Don't Have to Say You Love Me" (1966) ja "Son of a Preacher Man" (1968).
Ta huvitus Ameerika soulimuusikast ning ta aitas kaasa vähemtuntud soulilauljate tutvustamisele enamale Suurbritannia publikule. Selleks, et suurendada oma tuntust soulilauljana, suundus ta USA-sse Memphisesse. Ta salvestas seal Atlantic Recordsiga pop- ja soulialbumi "Dusty in Memphis", mis anti välja 1969. aastal. See album on sageli nimetatud kõigi aegade parimate albumite seas ja 2001. aastal võeti see Grammy Kuulsuste Halli. Vaatamata kõrgetele hinnangutele ei müünud album hästi ning pärast USA-sse kolimist tabas tema karjääri madalseis, mis kestis enam kui aastakümme. Uuesti õnnestus Springfieldil edetabelid vallutada 1987. aastal, kui ta andis koostöös Pet Shop Boysiga välja singli "What Have I Done to Deserve This?", mis jõudis nii Suurbritannias kui ka USA-s teisele kohale. Kaks aastat hiljem oli Springfieldil Suurbritannias veel kaks hitti, "Nothing Has Been Proved" ja "In Private".
Ta oli tuntud omapärase metsosoprani hääleliigi poolest. Ta oli blue-eyed soul'i esindaja ning oma karjääri tippajal oli üks edukamaid Briti naislauljaid; aastatel 1963–1989 oli tal USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 kuus ja Briti singlite edetabelis UK Singles Chart kuusteist esikahekümne hitti.
1999. aastal võeti ta Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. Teda on nimetatud rock-muusika üheks kõigi aegade parimaks naisartistiks. Tänu oma blondiks värvitud juustele, puhevil soengule, õhtukleitidele ja rohkele meigile ning toretsevatele esinemistele oli ta svingivate kuuekümnendate (Swinging Sixties) ikoone.