Dorothy L. Sayers (1928)
Dorothy Leigh Sayers (13. juuni 1893 Oxford – 17. detsember 1957 Witham, Essex) oli inglise krimikirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema romaanide ja lühijutustuste kuulsaim tegelaskuju on aristokraadist eradetektiiv Lord Peter Wimsey. Sayers pidas enda kõige paremaks tööks Dante "Jumaliku komöödia" tõlget.
1912. aastal asus ta Oxfordi Ülikoolis Somerville College'is õppima keeli ja keskaegset kirjandust. 1920. aastal lõpetas ta ülikooli magistrikraadiga. 1916. aastal ilmus tema esimene teos, luulekogu "Op. I". Kaks aasta hiljem järgnes sellele "Catholic Tales and Christian Songs". Samal aastal asus ta toimetama ja kaastööd tegema kirjandusajakirjale Oxford Poetry.
Dorothy L. Sayersi kuju tema kodulinnas Withamis. Skulptuuri autor: John Doubleday.
1923. aastal ilmus Sayersi sulest krimiromaan "Kelle laip?" ("Whose Body?"), mis oli esimene teos, kus astus tegelasena üles Lord Peter Wimsey. Kokku kirjutas ta Sayers Lord Peter Wimsey seikluste kohta üksteist romaani ja 21 lühijutustust. Wimsey lood oli populaarsed ja piisavalt edukad, et Sayers võis lahkuda reklaamiagentuurist, kus ta töötas. Lisaks kirjutas ta mitu teost, mille peategelaseks oli detektiiv Montague Egg.
1930. aastate lõpus hakkas Sayers krimiromaanide asemel kirjutama religioosseid näidendeid ja esseesid, samuti hakkas tegelema tõlketööga. Osad tema näidendid kanti ette BBC-s, Canterbury festivalil ja kommertsteaterites. 1929. aastal tõlkis ta vanaprantsuse poeemi "Tristan". 1940. aastatel hakkas ta tõlkima Dante teoseid. Tema "Jumaliku komöödia" esimese osa tõlge ilmus 1949. aastal, teise osa tõlge 1955. aastal ja kolmanda osa tõlge 1962. aastal (viimased kaks tõlget valmisid koostöös Barbara Reynoldsiga). Tema kriitilised analüüsid Dante kohta olid populaarsed ja mõjukad õpetlaste ja laiema avalikkuse hulgas, kuid on kritiseeritud seda, et Sayers tõi Dante tõlgetes nende populaarsemaks muutmiseks esile teoste koomilisema külje.
1930. aastal asutas Sayers koos mitmete teiste krimikirjanikega kirjanikke, ajakirjanikke ja teisi loomeinimesi ühendava organisatsiooni Detection Club ning oli aastatel 1949–1957 selle president.