Daniel Burnham (umbes 1890
Flatiron Building (1910)
Daniel Hudson Burnham (4. september 1846 Henderson, New York – 1. juuni 1912 Heidelberg, Saksamaa) oli USA arhitekt ja linnaplaneerija. Ta projekteeris muuhulgas Masonic Temple Buildingi (1892; lammutatud 1932) ja Monadnock Buildingi Chicagos (1889), kolmnurkse põhikujuga Flatiron Buildingi New Yorgis (1902) ja Union Stationi raudteejaama Washingtonis (1907).
Ta sündis väikses Hendersoni linnast New Yorgi osariigi põhjaosas ja kasvas üles Chicagos. Ta ei pääsenud Yale'i Ülikooli ja Harvardi. Ta läks William Le Baron Jenneyi õpilaseks arhitektuuribüroos. Ta töötas ka Carteri, Drake'i ja Wighti büroodes, kus kohtus oma tulevase äripartneri John Wellborn Rootiga (1850–1891).
Koos Rootiga projekteeris Chicagos ühe esimese USA kõrghoone Masonic Temple Buildingi. 1892. aastal valminud 22-korruseline hoone oli mõnda aega Chicago kõrgeim ehitis. Burnhami ja Rooti arhitekuuribüroo projekteeris mitu nn Chicago koolkonna hoonet. Pärast Rooti surma 1891. aastal nimetati büroo ümber D. H. Burnham & Company'ks.
Burnham sai hiljem tuntuks linnaplaneerinaja. Ta osales Clevelandi (1903), San Francisco (1906) ja Washingtoni (1901) plaaneerimises. 1909. aastal osales ta Chicago planeeringul ja tema projekt sai tuntuks kui Burnham Plan.
Burnhami surma ajal, 1912. aastal, oli tema arhitektuuribüroo maailma suurim.