Resümee puudub Märgis: rte-source |
Resümee puudub Märgis: rte-source |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
|alt=Pelée ja Saint-Pierre'i asukoht |
|alt=Pelée ja Saint-Pierre'i asukoht |
||
| places = {{Location map~ | Texas | label = <span style="color:black">Dallas</span> |lat_deg=32|lat_min=46|lat_sec=33 |lat_dir=N |lon_deg=96|lon_min=47|lon_sec=48|lon_dir=W|position=right}} }} |
| places = {{Location map~ | Texas | label = <span style="color:black">Dallas</span> |lat_deg=32|lat_min=46|lat_sec=33 |lat_dir=N |lon_deg=96|lon_min=47|lon_sec=48|lon_dir=W|position=right}} }} |
||
| − | '''Dallas''' on linn [[Texas]]es [[Trinity jõgi|Trinity jõe]] kaldal. See on elanike arvult USA üheksas ja Texase suuruselt kolmas linn. Arvestuslikult elas linnas |
+ | '''Dallas''' on linn [[Texas]]es [[Trinity jõgi|Trinity jõe]] kaldal. See on elanike arvult USA üheksas ja Texase suuruselt kolmas linn. Arvestuslikult elas linnas 2015. aastal 1 300 092 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas seal 1 197 816. [[Dallas-Fort Worth|Dallase-Fort Worthi]] linnastus elab ligi 7 miljonit inimest. Dallas on elanike arvult USA üheksas ja osariigi kolmas linn. |
Linn on ajalooliselt olnud nafta- ja puuvilllatootmiskeskus ning seal ristuvad paljud raudteeliinid. Linna põhiosa asub [[Dallase maakond|Dallas maakonnas]], mille halduskeskus linn on. Väike osa Dallasest asub ka [[Collini maakond|Collini]], [[Dentoni maakond|Dentoni]], [[Kaufmani maakond|Kaufmani]], [[Tarranti maakond|Tarranti]] ja [[Rockwalli maakond|Rockwalli maakonnas]]. |
Linn on ajalooliselt olnud nafta- ja puuvilllatootmiskeskus ning seal ristuvad paljud raudteeliinid. Linna põhiosa asub [[Dallase maakond|Dallas maakonnas]], mille halduskeskus linn on. Väike osa Dallasest asub ka [[Collini maakond|Collini]], [[Dentoni maakond|Dentoni]], [[Kaufmani maakond|Kaufmani]], [[Tarranti maakond|Tarranti]] ja [[Rockwalli maakond|Rockwalli maakonnas]]. |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Dallase piirkonnas elasid esimestena [[kadod|kado]] indiaanlased. [[1819]]. aastal USA ja Hispaania vahel sõlmitud [[Adamsi-Onísi leping]]uga, mis määras [[Uus-Hispaania]] põhjapiiriks [[Red River]], läks Dallase piirkond Hispaaniale. See püsis Hispaania võimu all kuni [[1821]]. aastani, mil [[Mehhiko]] iseseisvus Hispaaniast ja see piirkond hakkas paiknema [[Coahuila y Tejas]]e provintsis. [[1836]] eraldus Mehhikost [[Texase vabariik]]. Esimese püsiasula rajas Dallase alale [[1841]] [[Tennessee]]st pärit jurist ja kaupmees [[John Neely Bryan]]. Nime "Dallas" päritolu on ebaselge. See võib pärineda ühelt asunikult Joseph Dallas või USA asepresidendilt [[George M. Dallas]]. Dallasesse rajati [[Charles Fourier]]' mõjutustega [[Utopistlik sotsialism|utopistlik-sotsialistlik]] kommuun [[La Réunion]]. |
Dallase piirkonnas elasid esimestena [[kadod|kado]] indiaanlased. [[1819]]. aastal USA ja Hispaania vahel sõlmitud [[Adamsi-Onísi leping]]uga, mis määras [[Uus-Hispaania]] põhjapiiriks [[Red River]], läks Dallase piirkond Hispaaniale. See püsis Hispaania võimu all kuni [[1821]]. aastani, mil [[Mehhiko]] iseseisvus Hispaaniast ja see piirkond hakkas paiknema [[Coahuila y Tejas]]e provintsis. [[1836]] eraldus Mehhikost [[Texase vabariik]]. Esimese püsiasula rajas Dallase alale [[1841]] [[Tennessee]]st pärit jurist ja kaupmees [[John Neely Bryan]]. Nime "Dallas" päritolu on ebaselge. See võib pärineda ühelt asunikult Joseph Dallas või USA asepresidendilt [[George M. Dallas]]. Dallasesse rajati [[Charles Fourier]]' mõjutustega [[Utopistlik sotsialism|utopistlik-sotsialistlik]] kommuun [[La Réunion]]. |
||
| − | 2 |
+ | 2.veebruaril [[1856]] sai Dallas linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama ja sinna saabus teiste seas prantsuse, belgia, saksa ja šveitsi asunikke. Dallase majanduslik tähtsus hakkas kasvama raudteede jõudmisega linna 1870. aastatel. Linnast sai kaubandus-, rahandus- ja transpordikeskus, mis meelitas töölisi mujalt USA-st. Sajandivahetuseks oli Dallas saanud Edela-USA juhtivaks hulgikaubandusturuks. Tähtsaim majandusharu oli [[puuvill]]a tootmine. [[1893. aasta majanduslangus]]e tagajärjel suleti paljud ettevõtted ja pangad, samuti langesid puuvilla, saematerjali ja jahu hind. Linn taastus [[1898]]. aastaks. |
| − | [[1890]] liideti Dallasega [[East Dallas]], millega sai linnast Texase suurim. [[1903]] sai Dallase osaks ka [[Oak Cliff]]. [[1909]] valmis esimene [[pilvelõhkuja]] [[Mississippi]]st läänes, 15-korruseline [[Praetorian Building]], mis oli mõnda aega Texase kõrgeim hoone. [[1908]]. aasta juulis tabas linna üleujutus, kui üle kallaste tõusis [[Trinity jõgi]]. |
+ | [[1890]]. aastal liideti Dallasega [[East Dallas]], millega sai linnast Texase suurim. [[1903]]. aastal sai Dallase osaks ka [[Oak Cliff]]. [[1909]]. aastal valmis esimene [[pilvelõhkuja]] [[Mississippi]]st läänes, 15-korruseline [[Praetorian Building]], mis oli mõnda aega Texase kõrgeim hoone. [[1908]]. aasta juulis tabas linna üleujutus, kui üle kallaste tõusis [[Trinity jõgi]]. |
[[Pilt:Dallas skyline 1912c.jpg|pisi|center|725px|Dallas 1912. aastal]] |
[[Pilt:Dallas skyline 1912c.jpg|pisi|center|725px|Dallas 1912. aastal]] |
||
[[Suur depressioon]] mõjutas ka Dallast ja 1930. aastate alguses oli linnas üle 18 000 töötu. Dallas elas majanduslanguse paremini üle kui teised linnad, kuna Dallas lähedal avastati [[nafta]]maardla. Ida-Texase naftamaardla oli tol ajal maailma suurim. Selle tulemusena sai Dallasest naftatööstuskeskus. |
[[Suur depressioon]] mõjutas ka Dallast ja 1930. aastate alguses oli linnas üle 18 000 töötu. Dallas elas majanduslanguse paremini üle kui teised linnad, kuna Dallas lähedal avastati [[nafta]]maardla. Ida-Texase naftamaardla oli tol ajal maailma suurim. Selle tulemusena sai Dallasest naftatööstuskeskus. |
||
| − | 22 |
+ | 22. novembril [[1963]] mõrvati Dallases 35. USA president [[John F. Kennedy]]. [[1973]]. aastal avati [[Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam]]. See meelitas paljud ettevõtted Dallassesse oma peakorteri ehitama. 1970.−1980. aastatel tabas linna [[kinnisvara]]buum, sh valmis Dallasse kesklinna kaasaegne siluett.<ref name="handbook">[https://tshaonline.org/handbook/online/articles/hdd01 Dallas, TX]. The Handbook of Texas Online</ref> 1980. aastate alguses oli kõrgpunktis nafatööstus. |
== Kliima == |
== Kliima == |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
1920. ja 1930. aastatel oli popmuusika keskuseks kesklinna idaserval asuv [[Deep Ellum]]. Tolle aja [[džäss]]- ja [[bluus]]muusika tähtsamad esindajad, nagu [[Huddie Ledbetter|Huddie "Leadbelly" Ledbetter]] ja [[Blind Lemon Jefferson]], esinesid Ella B. Moore's Park Theater'is, Hattie Burlesoni tantsusaalis ja teistes kohalikes klubides. Tänapäeval viljeldakse Dallases paljusid popmuusika stiile ning linnas on palju meelelahutusasutusi, näiteks Summer Musicals ja Starplex, muusikagruppe, näiteks Dallas Jazz Orchestra, Classical Guitar Society ja Dallas Chamber Orchestra.<ref name="handbook"/> |
1920. ja 1930. aastatel oli popmuusika keskuseks kesklinna idaserval asuv [[Deep Ellum]]. Tolle aja [[džäss]]- ja [[bluus]]muusika tähtsamad esindajad, nagu [[Huddie Ledbetter|Huddie "Leadbelly" Ledbetter]] ja [[Blind Lemon Jefferson]], esinesid Ella B. Moore's Park Theater'is, Hattie Burlesoni tantsusaalis ja teistes kohalikes klubides. Tänapäeval viljeldakse Dallases paljusid popmuusika stiile ning linnas on palju meelelahutusasutusi, näiteks Summer Musicals ja Starplex, muusikagruppe, näiteks Dallas Jazz Orchestra, Classical Guitar Society ja Dallas Chamber Orchestra.<ref name="handbook"/> |
||
| − | [[1872]] asutati Dallases Thompsoni [[varietee]]teater ja sellest ajast alates toimunud pidevalt teatrietendused. [[1921]] avati Little Theater of Dallas. [[1955]] loodi Dallas Theater Center, mis andis etendusi [[Frank Lloyd Wright]]i kavandatud Kalita Humphreysi teatris. Dallas toimub iga-aastane Dallase rahvusvaheline filmifestival.<ref name="handbook"/> |
+ | [[1872]]. aastal asutati Dallases Thompsoni [[varietee]]teater ja sellest ajast alates toimunud pidevalt teatrietendused. [[1921]] avati Little Theater of Dallas. [[1955]] loodi Dallas Theater Center, mis andis etendusi [[Frank Lloyd Wright]]i kavandatud Kalita Humphreysi teatris. Dallas toimub iga-aastane Dallase rahvusvaheline filmifestival.<ref name="handbook"/> |
== Sport == |
== Sport == |
||
Dallas on [[Houston]]i kõrval Texase spordielukeskus. Esimesed spordiklubid rajati 19. sajandil, mil oli populaarseim [[hobuste võiduajamine]]. Dallases on esindatud kõik USA tähtsamatesse spordisarjadesse kuuluvad klubid. Linnas tegutsevad [[ameerika jalgpall]]iklubi [[Dallas Cowboys]], [[korvpall]]iklubi [[Dallas Mavericks]], [[pesapall]]iklubi [[Texas Rangers]] ja [[jäähoki]]klubi [[Dallas Stars]]. |
Dallas on [[Houston]]i kõrval Texase spordielukeskus. Esimesed spordiklubid rajati 19. sajandil, mil oli populaarseim [[hobuste võiduajamine]]. Dallases on esindatud kõik USA tähtsamatesse spordisarjadesse kuuluvad klubid. Linnas tegutsevad [[ameerika jalgpall]]iklubi [[Dallas Cowboys]], [[korvpall]]iklubi [[Dallas Mavericks]], [[pesapall]]iklubi [[Texas Rangers]] ja [[jäähoki]]klubi [[Dallas Stars]]. |
||
| − | [[1984]] toimus Dallases [[Fair Park]]il [[Vormel-1]] etapp. |
+ | [[1984]]. aastal toimus Dallases [[Fair Park]]il [[Vormel-1]] etapp. |
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 23. aprill 2017, kell 18:26
- Lõuna-Dakota linna kohta vaata artiklit Dallas (Lõuna-Dakota).
Dallas on linn Texases Trinity jõe kaldal. See on elanike arvult USA üheksas ja Texase suuruselt kolmas linn. Arvestuslikult elas linnas 2015. aastal 1 300 092 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt elas seal 1 197 816. Dallase-Fort Worthi linnastus elab ligi 7 miljonit inimest. Dallas on elanike arvult USA üheksas ja osariigi kolmas linn.
Linn on ajalooliselt olnud nafta- ja puuvilllatootmiskeskus ning seal ristuvad paljud raudteeliinid. Linna põhiosa asub Dallas maakonnas, mille halduskeskus linn on. Väike osa Dallasest asub ka Collini, Dentoni, Kaufmani, Tarranti ja Rockwalli maakonnas.
Ajalugu
Dallase piirkonnas elasid esimestena kado indiaanlased. 1819. aastal USA ja Hispaania vahel sõlmitud Adamsi-Onísi lepinguga, mis määras Uus-Hispaania põhjapiiriks Red River, läks Dallase piirkond Hispaaniale. See püsis Hispaania võimu all kuni 1821. aastani, mil Mehhiko iseseisvus Hispaaniast ja see piirkond hakkas paiknema Coahuila y Tejase provintsis. 1836 eraldus Mehhikost Texase vabariik. Esimese püsiasula rajas Dallase alale 1841 Tennesseest pärit jurist ja kaupmees John Neely Bryan. Nime "Dallas" päritolu on ebaselge. See võib pärineda ühelt asunikult Joseph Dallas või USA asepresidendilt George M. Dallas. Dallasesse rajati Charles Fourier' mõjutustega utopistlik-sotsialistlik kommuun La Réunion.
2.veebruaril 1856 sai Dallas linnaõigused. Linn hakkas kiiresti kasvama ja sinna saabus teiste seas prantsuse, belgia, saksa ja šveitsi asunikke. Dallase majanduslik tähtsus hakkas kasvama raudteede jõudmisega linna 1870. aastatel. Linnast sai kaubandus-, rahandus- ja transpordikeskus, mis meelitas töölisi mujalt USA-st. Sajandivahetuseks oli Dallas saanud Edela-USA juhtivaks hulgikaubandusturuks. Tähtsaim majandusharu oli puuvilla tootmine. 1893. aasta majanduslanguse tagajärjel suleti paljud ettevõtted ja pangad, samuti langesid puuvilla, saematerjali ja jahu hind. Linn taastus 1898. aastaks.
1890. aastal liideti Dallasega East Dallas, millega sai linnast Texase suurim. 1903. aastal sai Dallase osaks ka Oak Cliff. 1909. aastal valmis esimene pilvelõhkuja Mississippist läänes, 15-korruseline Praetorian Building, mis oli mõnda aega Texase kõrgeim hoone. 1908. aasta juulis tabas linna üleujutus, kui üle kallaste tõusis Trinity jõgi.
Suur depressioon mõjutas ka Dallast ja 1930. aastate alguses oli linnas üle 18 000 töötu. Dallas elas majanduslanguse paremini üle kui teised linnad, kuna Dallas lähedal avastati naftamaardla. Ida-Texase naftamaardla oli tol ajal maailma suurim. Selle tulemusena sai Dallasest naftatööstuskeskus.
22. novembril 1963 mõrvati Dallases 35. USA president John F. Kennedy. 1973. aastal avati Dallase-Fort Worthi rahvusvaheline lennujaam. See meelitas paljud ettevõtted Dallassesse oma peakorteri ehitama. 1970.−1980. aastatel tabas linna kinnisvarabuum, sh valmis Dallasse kesklinna kaasaegne siluett.[1] 1980. aastate alguses oli kõrgpunktis nafatööstus.
Kliima
Dallases valitseb niiske lähistroopiline kliima. Suvel põhjast ja läänest puhuvad soojad ja kuivad tuuled toovad kuuma ilma, kui õhutemperatuur tõuseb sageli 40 °C lähedale. Talved on pehmed, keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 8,3 °C. Talvel võib põhjast tulla tugev külmafront Texas Norther, mil õhutemperatuur võib langeda kiiresti paarikümne kraadi võrra. Lumesadu esineb tavaliselt 1–2 päeval aastas. Kevaditi põhjast lõunasse liikuvad külmad õhumassid põrkuvad sooja ja niiske õhuga, mille tulemusena tekivad äikesetormid, tugevad vihmahood, rahe ja tornaadod. Tornaadod on Dallasele kõige suurem looduslik oht, kuna linn asub Tornado Alley piirkonna keskmes. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Dallases on 45 °C, mis mõõdeti 26 ja 27 VI 1980. Madalaim temperatuur mõõdeti 18 I 1930, mil oli −19 °C külma. Aastane keskmine sademete hulk on 955 mm.
Transport
Dallase kesklinn
Läbi linna kulgevad osariikide vahelised maanteed I-20, I-30, I-35 ja I-45.
Vaatamisväärsused
Dallases asub 1888. aastal asutatud Texase esimene loomaaed. Dallase kesklinnas paikneb Pariisi Palais Garnier' eeskujul ehitatud Wilson Building. Texase Kooliõpikute Hoidla kuuendale korrusele, kust Lee Harvey Oswald tulistas 1963 John F. Kennedyt, on rajatud John F. Kennedy mõrva teemaline muuseum Sixth Floor Museum.
Kultuur
1920. ja 1930. aastatel oli popmuusika keskuseks kesklinna idaserval asuv Deep Ellum. Tolle aja džäss- ja bluusmuusika tähtsamad esindajad, nagu Huddie "Leadbelly" Ledbetter ja Blind Lemon Jefferson, esinesid Ella B. Moore's Park Theater'is, Hattie Burlesoni tantsusaalis ja teistes kohalikes klubides. Tänapäeval viljeldakse Dallases paljusid popmuusika stiile ning linnas on palju meelelahutusasutusi, näiteks Summer Musicals ja Starplex, muusikagruppe, näiteks Dallas Jazz Orchestra, Classical Guitar Society ja Dallas Chamber Orchestra.[1]
1872. aastal asutati Dallases Thompsoni varieteeteater ja sellest ajast alates toimunud pidevalt teatrietendused. 1921 avati Little Theater of Dallas. 1955 loodi Dallas Theater Center, mis andis etendusi Frank Lloyd Wrighti kavandatud Kalita Humphreysi teatris. Dallas toimub iga-aastane Dallase rahvusvaheline filmifestival.[1]
Sport
Dallas on Houstoni kõrval Texase spordielukeskus. Esimesed spordiklubid rajati 19. sajandil, mil oli populaarseim hobuste võiduajamine. Dallases on esindatud kõik USA tähtsamatesse spordisarjadesse kuuluvad klubid. Linnas tegutsevad ameerika jalgpalliklubi Dallas Cowboys, korvpalliklubi Dallas Mavericks, pesapalliklubi Texas Rangers ja jäähokiklubi Dallas Stars.
1984. aastal toimus Dallases Fair Parkil Vormel-1 etapp.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Dallas, TX. The Handbook of Texas Online