FANDOM


Bra alt
Dakota territory coat of arms (illustrated, 1876)

Dakota Territooriumi vapp

Dakota Territoorium oli ajalooline territoorium USA-s aastatel 18611889, mil see jagati Lõuna-Dakotaks ja Põhja-Dakotaks. Territoorium hõlmas 1803 Prantsusmaalt Louisiana ostuga soetatud piirkonna põhjaosa.

Ajalugu Edit

1886rail-usgenweb-mapproject

1886. aasta Dakota Territooriumi raudteede kaart

Territoorium sai nime siuude hõimu dakotade järgi, kes sel ajal piirkonnas elasid. Suur osa Dakota Territooriumist oli algselt Minnesota ja Nebraska Territooriumi osa. Kui Minnesota sai osariigiks 1858, korraldati Missouri jõest ida poole jääv ala ümber. 1858 sõlmitud Yanktoni lepinguga läks suur osa lakotadele kuulunud alast USA valitsusele. Peagi pärast seda moodustasid esimesed asunikud mitteametliku ajutise valitsuse ja proovisid edutult keskvalitsusele territooriumi staatuse andmiseks mõju avaldada.

Dakota Territoorium rajati 2 III 1861. Territoorium loodi tänu president Abraham Lincolni abikaasa nõo John Blair Smith Toddi tagatrepipoliitikale. Territoorium koosnes algselt suurest osast tänapäeva Montana ja Wyomingi osariigi piirkonnast. 1868 rajati uued territooriumid ning Dakota Territooriumi suurus lühendati tänapäeva Lõuna- ja Põhja-Dakota piiridesse.

Dakota Territoorium ei olnud otseselt kaasatud Ameerika Ühendriikde kodusõtta, kuid kogus mõne väeosa asulate kaitsmiseks Dakota sõjas 1862. 1863–1865 saatis Department of the Northwest Dakota Territooriumile mitu retke, rajati mitu kindlustust ja kaitsti Missouri jõe äärseid asulaid.

Territooriumi pealinn oli aastatel 1861–1883 Yankton. See järel oli pealinn Bismarck. 2 XI löödi Dakota Territoorium mitme põhjuse tõttu lahku Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota osariigiks. Peamiseks põhjuseks oli, et territooriumi kaks asustuskeskust paiknesid teine teisest mitme saja miili kaugusel territooriumi kirde- ja kagunurgas. Teine põhjus oli Vabariiklikult Parteilt tulnud surve, mis plaanis luua kaht osariiki oma positsiooni tugevdamiseks Senatis.

Elu Dakota Territooriumil Edit

Pärast territooriumi loomist kasvas esimestel aastatel elanike arv aeglaselt. See muutus Dakota buumiga aastatel 1870–1880. 1860 elas arvestuslikult territooriumil 4837 inimest, 1870 14 181. Üks peamise põhjuseid, miks elanike arv aeglaselt kasvas, oli piirkonnas elanud siuu indiaanlased. Neid peeti väga vaenulikuks ja näisid asunikele ohuna. Pärast siuude ikestust langes see takistus ära. Järgnev elanike arvu tõus tuli tänu raudteedele, eriti Northern Pacific Railway'le. Piirkonda saabunud asunikud olid pärit Põhja- ja Lääne-Euroopast, peamiselt Norrast, Saksamaalt ja Rootsist, kuid ka Kanadast.

Territooriumi majandust mõjutas märgatavalt põllumajandus. Maa oli Dakotas viljakas, peamine ekspordiartikkel oli nisu. 1880. aastatel tabasid territooriumit põuad ja nisutoodang langes. Seeläbi tekkis Dakotas vaesus. Olulised majandusharud olid veel karusnahakaubandus, karjakasvatus ja kaevandamine. Kui Black Hillsis leiti 1874 kulda, meelitas see piirkonda veel inimesi, mis aga põhjustas 1876 USA ja indiaanlaste vahel Black Hillsi sõja, nn viimase siuu sõja. Elanike arvu tõusu läbi veeti karjad Dakota tohututele vabadele karjamaadele.

Esimene linn Dakota Territooriumil oli Medary, asutatud 1857, mis asub tänapäeva Brookingsist lõunas Lõuna-Dakotas.

Dakota Territooriumi kubernerid Edit

Välislingid Edit