Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Peamise ehitusmaterjalina kasutati [[lubjakivi]]plokke, mille üksteise külge kinnitamisseks ei kasutatud [[mört]]i, vaid raudklambreid. Klambrite valmistamiseks kulus 300 tonni [[raud]]a. |
Peamise ehitusmaterjalina kasutati [[lubjakivi]]plokke, mille üksteise külge kinnitamisseks ei kasutatud [[mört]]i, vaid raudklambreid. Klambrite valmistamiseks kulus 300 tonni [[raud]]a. |
||
| − | Rooma rahvale pühendatud amfiteater avati [[80]]. aastal 100 päeva kestnud mängudega. Pärast [[Rooma riik|Rooma riigi]] langust jäi Colosseum kasutuseta – eelkõige kasutati seda kivimurruna. |
+ | Rooma rahvale pühendatud amfiteater avati [[80]]. aastal 100 päeva kestnud mängudega. Pärast [[Rooma riik|Rooma riigi]] langust jäi Colosseum suurema kasutuseta – eelkõige kasutati seda vaid kivimurruna. |
[[1749]]. aastal kuulutas paavst [[Benedictus XIV]] Colosseumi pühaks paigaks, väites, et seal hukati kristlastest [[märter|märtereid]]. Seepeale lõpetati Colosseumi kivimurruna kasutamine. |
[[1749]]. aastal kuulutas paavst [[Benedictus XIV]] Colosseumi pühaks paigaks, väites, et seal hukati kristlastest [[märter|märtereid]]. Seepeale lõpetati Colosseumi kivimurruna kasutamine. |
||
Viimane redaktsioon: 11. juuni 2021, kell 13:41
Colosseum 2020. aastal
Colosseum, Giovanni Battista Piranesi ofort (1757)
Colosseum ehk Flaviuse amfiteater on maailma suurim amfiteater Itaalia pealinnas Roomas. Amfiteater on nime saanud Flaviuste dünastia järgi; nimi Colosseum pärineb ilmselt amfiteatri lähedal paiknenud Nero kolossist.
Peamise ehitusmaterjalina kasutati lubjakiviplokke, mille üksteise külge kinnitamisseks ei kasutatud mörti, vaid raudklambreid. Klambrite valmistamiseks kulus 300 tonni rauda.
Rooma rahvale pühendatud amfiteater avati 80. aastal 100 päeva kestnud mängudega. Pärast Rooma riigi langust jäi Colosseum suurema kasutuseta – eelkõige kasutati seda vaid kivimurruna.
1749. aastal kuulutas paavst Benedictus XIV Colosseumi pühaks paigaks, väites, et seal hukati kristlastest märtereid. Seepeale lõpetati Colosseumi kivimurruna kasutamine.
Hiigelajal mahutas Coloesseum 50 000 pealtvaatajat, ehitisel on ellipsikujuline põhiplaan mõõtmetega 118×156 meetrit.
Suured taastamistööd algasid Colosseumis alles 1990. aastatel. Vandalismi ja loodusjõudude koosmõjul oli amfiteater selleks ajaks kaotanud oma konstruktsioonidest kaks kolmandikku.
Colosseum on üks kuulsamaid arhitektuurimälestisi, tuues Itaaliasse igal aastal üle kuue miljoni huvilise.
