Colorado

State of Colorado
Deviis: Nil sine numine
Pealinn		Denver
Rahvaarv		5 758 736 (2019)
Pindala		269 837 km²
Lühendid		CO, Colo.

Colorado on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas. See piirneb idas Kansase, kirdes Nebraska, põhjas Wyomingi, läänes Utah', lõunas New Mexico ja kagus Oklahoma osariigiga. Elanike arv on 2017. aasta seisuga arvestuse järgi 5 695 564.

Osariik on saanud nime Colorado jõe järgi. Colorado sai 1. augustil 1876 USA 38. osariigiks. Osariigi hüüdnimi on "Centennial State" ("sajandiosariik"), mis tuleneb sellest, et Colorado sai osariigiks täpselt sajand pärast Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist.

Geograafia

Mount Elbert

Colorado ala keskmine kõrgus on 2073 meetrit üle merepinna, millega on see USA kõrgeim osariik. Keskosa läbivad Kaljumäestiku põhja–lõuna-sihilised ahelikud, nende tipud ulatuvad kõrgemale kui 4000 meetrit. Colorados paikneb ka Kaljumäestiku kõrgeim tipp Mount Elbert (4401 m). Ahelikke eraldavad nõod ja lavamaad, lääneossa ulatub Colorado platoo. Osariigi idaosa (u 40% alast) asub astanguliselt ida suunas madalduval Suurel tasandikul (1600–1700 m kõrguselt 1100–1200 m kõrgusele). Colorado idaosa jääb Tornado Alley piirkonda.

Colorado lõunaosa poolkõrb

Kaljumäestikust algavad suured jõed Rio Grande, Arkansas, Lõuna-Platte ja Põhja-Platte ning Colorado. Jõed voolavad kohati sügavais kanjoneis, Gunnisoni jõe Musta kanjoni laius on 450 meetrit ja sügavus 600 meetrit. Kuiva mandrilise kliima tõttu on jõed veevaesed ja vooluhulk võib järsult muutuda. Jõgedele on rajatud rohkesti veehoidlaid.

Loodusmaastikus on Suurel tasandikul valdav madalrohupreeria, Colorado platool kuivrohtla ja poolkõrb. Mägedes kasvab kuni 3400–3500 meetri kõrgusel okasmets (mänd, nulg, kuusk, lehis), kõrgemal on alpiniit.

Kliima

Suurel tasandikul sajab 300–350 mm/a, mägedevahelistes nõgudes ja lääneosa lavamaadel 350–400 mm/a, mägedes 450–550 mm/a. Keskmine temperatuur on jaanuaris 0 ºC kuni –4 ºC (kõrgmägedes kuni –7 ºC) ja juulis 22–24 ºC. Osariigi idaosas võib esineda tornaadosid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Colorados on 48 °C, mis mõõdeti 11. juunil 1888 Bennettis. Madalaim temperatuur mõõdeti Maybellis 1. veebruaril 1985, mil oli −52 °C külma.

Kaitsealad

Colorados asub neli rahvusparki: Black Canyon of Gunniosni rahvuspark, Kaljumäestiku rahvuspark, Mesa Verde rahvuspark ja Suurte liivaluidete rahvuspark. Mesa Verde rahvuspark on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks asub osariigis veel arvukalt teisi kaitsealasid.

Ajalugu

Enne eurooplaste tulekut elasid praeguse Colorado alal šaieenid, juuted, komantšid ja mitmed teised indiaanihõimud. Esimeste eurooplastena uurisid seda ala aastatel 1540–1541 hispaanlased.

1706. aastal läks Colorado lääneosa Hispaania valdusse ja see liideti Uus-Hispaania asekuningriigiga, idaosa kuulus 17. sajandi lõpust kuni 1762. aastani ja 1800–1803 Prantsusmaa valduses olnud Louisianasse, mille USA 1803. aastal ära ostis. 1821. aastal läks Colorado lääneosa iseseisvunud Mehhiko koosseisu. Ameerika-Mehhiko sõja lõppedes 1848. aastal läks Colorado USA-le.

19. sajandi keskel hakkas sinna saabuma senisest rohkem asunikke. Põliselanike vastuseis oma elupaikadest loobumisele suruti jõuga maha. 1864. aastal toimus Sand Creeki massimõrv: ühes indiaani külas tapeti sadu inimesi, seahulgas naisi ja lapsi. Järgmistel aastatel sunniti kõik indiaanlased Oklahoma reservaatidesse ümber asuma. 1. augustil 1876 sai Coloradost USA osariik.

Haldus

Osariigi kapitoolium Denveris

Colorado seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 35 liikmelisest Senatist ja 65 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Ülemkohtule. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2019. aastast on osariigi kuberner Jared Polis.

Osariik jaguneb 64 maakonnaks.

2012. aastal legaliseeriti Colorados marihuaana.

Rahvastik

Elanike arv
Rahvaloendus	0Elanikke	%±
1940	1 123 29	+8,4%
1950	1 325 089	+18,0%
1960	1 753 947	+32,4%
1970	2 207 259	+25,8%
1980	2 889 964	+30,9%
1990	3 294 394	+14,0%
2000	4 301 262	+30,6%
2010	5 029 196	+16,9%

Colorado keskmine asustustihedus on 21,3 in/km² kohta. Tihedamalt on asustatud osariigi keskosa Kaljumäestiku idanõlvad, seal asuvad kõik suured linnad. Denveri–Boulderi–Greenley linnastus elab 2 792 300 inimest (55% osariigi rahvastikust, 2010).

2018. aasta seisuga on valgeid osariigi rahvastikust 87,1%, mustanahalisi 4,6%, aasialasi 3,5%, põlisameeriklasi 1,6%. Ladinaameeriklasi sõltumata rassist on 21,7%.

Kaljumäestikus kolm kõrvuti asetsevat maakonda – Summiti, Pitkini ja Eagle'i maakond – on oodatava eluea poolest USA maakondadest kõige esimestel kohtadel (2014. aastal oli neis maakondades oodatav eluiga vastavalt 86,83, 86,52 ja 85,94 aastat).

Üle 60% usklikest on katoliiklased, ülejäänud on mormoonid, baptistid, metodistid ja judaistid.

Colorado elanikke peetakse füüsiliselt aktiivseteks ja sportlikeks. Mitme uuringu andmetel on Colorados kõige väiksem ülekaaluliste osakaal riigis. 2016. aastal oli täiskasvanute seas rasvunuid 19,8%.

Suurimad linnad

Denveri siluett

 Pikemalt artiklis Colorado linnad

Nr	Linn	Elanikke (2018)	Maakond
1.	Denver	716 492	–
2.	Colorado Springs	472 688	El Paso
3.	Aurora	374 114	Arapahoe ja Adams
4.	Fort Collins	167 830	Larimer
5.	Lakewood	156 798	Jefferson
6.	Thornton	139 436	Adams ja Weld
7.	Arvada	120 492	Jefferson ja Adams
8.	Westminster	113 479	Adams ja Jefferson
9.	Pueblo	111 750	Pueblo
10.	Centennial	110 831	Arapahoe

Majandus

2016. aastal oli Colorado sisemajanduse kogutoodang 323 692 000 dollarit, millega on see riigi 19. osariik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 52 795 dollarit.

2017. aasta andmetel on keskmine sissetulek leibkonna kohta 65 458 dollarit ja elaniku kohta 34 845 dollarit. 2020. aasta aprilli seisuga on töötuse määr 11,3%. Alla vaesuspiiri elab 10,3% elanikest.

20. sajandi keskpaigani oli osariigi majanduse aluseks mäetööstus. Colorados leidub rikkalikult maavarasid, sealhulgas molübdeeni, uraani ja vanaadiumi ning kivisütt, naftat ja maagaasi. Kaevandatakse ka vase-, plii-, tsingi-, hõbeda- ja volframimaaki ning kulda.

Suurel tasandikul kasvatatakse nisu, maisi, otra ja kaera, jõeorgudes suhkrupeeti ja kartulit, lavamaadel põldheina ning linnade ümbruses köögivilja. Karjakasvatuse osatähtsus on suur. Mägedes peetakse lambaid ja veiseid.

Transport

Colorado tervitussilt

Coloradol on hästi arenenud transpordivõrgustik ning mägiosariikide kohta ulatuslik teedevõrk. Kokku on osariigis 140 000 km teid, millest ligi 15 000 km kaugmaanteed. Tähtsamad maanteed kulgevad ida–lääne-suunaliselt. Maateed mööduvad kõrgetest mäemassiividest, kulgevad läbi orgude ja kanjonite ning ületavad paljusid mäekurusid. Kõige kõrgemal kulgev maantee on Kaljumäestiku rahvuspargis asuv hooajaliselt avatud Trail Ridge Road, mis kõrgub merepinnast kuni 3713 meetri kõrgusel. Üle 3000 meetri kõrgusel merepinnast kulgeb veel mitu maanteed. Osariigi tähtsaim ida–lääne-suunaline tuiksoon on kiirtee Interstate 70, mis kulgeb terves ulatuses läbi osariigi. Põhja–lõuna suunas kulgeb kiirtee Interstate 25, mis ühendab osariigi tähtsamaid linnu. Mägedes on maateedel keskmiseks piirkiiruseks määratud 65 miili tunnis, mujal 75 miili tunnis.

Teised tähtsamad maanteed on riiklikud maanteed Route 40, 50, 160, 385 ja 550. Osariigi lääneosa mägedes asub mitu National Scenic Byway võrgustikku kuulvat looduskauneid paike läbivat maanteed, muuhulgas San Juan Skyway (koos Million Dollar Highway''ga), Top of the Rockies ja Dinosaur Diamond Prehistoric Highway.

Denveri keskraudteejaam

Coloradol on ligi 4800 kilomeetri pikkune raudteevõrgustik, mis katab peaaegu kogu osariiki. Raudteed kasutatakse peamiselt kaubaveoks, reisijateveol on väike roll. Coloradot läbib kaks Amtraki igapäevast rongi: California Zephyr ja Southwest Chief. California Zephyri liin kulgeb Chicagost San Francisocsse ning läbib muuhulgas Denveri ja Grand Junctioni. Southwest Chiefi liin kulgeb Chicagost Los Angelesesse ning läbib osariigi kaguosa, tehes peatuse kolmes väikelinnas.

Lisaks tegutseb Colorados mitu turistide jaoks säilitatud ajaloolist raudteed, millel sõidavad auruvedurit. Nendeks on sealhulgas San Juani mägedes asuv kitsarööpmeline raudtee Durango and Silverton Narrow Gauge Railroad ja Colorado-New Mexico piiril kulgev Cumbres and Toltec Scenic Railroad.

Denveri rahvusvaheline lennujaam on riigi suurim lennujaam. 2016. aastal läbis lennujaama üle 58 miljoni reisija, millega oli see reisjate arvult maailmas 18. ja USA-s kuues lennujaam. Lennujaama teenivad peaaegu kõik USA lennufirmad.

Haridus

Colorados on üks kõrgeim kõrgkoolilõpetajate osatähtsusega osariik riigis. Colorados asub kokku 40 ülikooli ja kolledžit. 1876. aastal loodud Colorado Ülikooli põhilinnak asub Boulderis, lisaks on sellel linnakud Denveris (rajatud 1912) ja Colorado Springsis (rajatud 1965). Colorado School of Mines (1874) Goldenis ja Colorado osariigi ülikool (1870) Fort Collinsis on rajatud enne seda, kui Colorado osariigiks sai. Lisaks tegutsevad Colorados eraülikoolid Denveri Ülikool (1864), Colorado College (1874) Colorado Springsis ja Naropa Ülikool (asutatud 1974 Naropa Instituudina) Boulderis, mis pakub Ida ja Lääne pedagoogilistest traditsioonidest põimutud haridust.

Sport

Colorado on kõige väiksema rahvaarvuga osariik, millel on oma spordimeeskond kõigis viies USA suurimas profiliigas. Peamised spordiklubid asuvad Denveri linnaoas. Tähtsamad spordimeeskonnad on pesapalliklubi Colorado Rockies, korvpalliklubi Denver Nuggets, ameerika jalgpalliklubi Denver Broncos, jäähokiklubi Colorado Avalanche ja jalgpalliklubi Colorado Rapids.

Colorado Springs, Aspen ja Vail on rahvusvaheliselt tuntud talikuurordid ja -spordikeskused.

Cherry Hills Country Club'is toimuvad mitmed riigi meistrivõistlused golfis.

Sümboolika

Teetähis

Veeranddollariline

• Juhtlause on "Nil sine numine"
• Tunnusloom on lumelammas.
• Tunnuslind on preeriasidrik.
• Tunnuspuu on torkav kuusk.
• Tunnusliblikas on Hypaurotis crysalus.
• Tunnuskala on Oncorhynchus clarki stomias.
• Tunnuslill on kaljumäestiku kurekell.
• Tunnusfossiil on stegosaurus.
• Tunnusmineraal on rodokrosiit.
• Tunnusheintaim on sale preeriarohi.
• Tunnuslaulud on "Where the Columbines Grow" ja "Rocky Mountain High".

Sündinud Colorados

• Tim Allen (1953) – Denveris sündinud näitleja
• Chauncey Billups (1976) – Denveris sündinud korvpallur
• Jack Dempsey (1895–1983) – Manassas sündinud poksija
• Douglas Fairbanks (1883–1939) – Denveris sündinud näitleja, stsenarist ja filmilavastaja.
• Neil Gorsuch (1949) – Denveris sündinud jurist
• John Kerry (1943) – Auroras sündinud poliitik
• T. J. Miller (1981) – Denveris sündinud näitleja
• Karl Rove (1950) – Denveris sündinud riigitegelane
• Mikaela Shiffrin (1995) – Vailis sündinud mäesuusataja, olümpiavõitja (2014)
• Bobby Unser (1934) – Colorado Springsis sündinud autovõidusõitja
• Amy Van Dyken (1973) – Denveris sündinud ujuja, viiekordne olümpiavõitja
• Scott Walker (1967) – Colorado Springsis sündinud poliitik

Vaata ka

• Kummituslinnad Colorados

Kirjandus

• Bledsoe, Sara (2002). Colorado. Lerner Publications. ISBN 0-82254-055-X. 
• Fielder, John (2002). John Fielder's Best of Colorado. Westcliffe Publishers. ISBN 1-56579-429-X. 
• (2006) A Colorado History. Pruett Publishing Company. ISBN 0-87108-942-4. 

Välislingid

• Colorado osariigi valitsuse koduleht
• Colorado osariigi ametlik turismileht
• History Colorado