Cochise'i kultuur oli Põhja-Ameerika indiaanlaste kultuur, mis kestis 9000 kuni 2000 aastat tagasi. Kultuur paiknes tänapäeva Arizonas ja New Mexico lääneosas. Kultuur on saanud nime Cochise'i järve järgi, mis on nüüd kuivanud kõrbeline jõgikond Willcox Playa.[1]
Cochise'i kultuur oli kõrbelise eluviisiga, mis vastandus küttimisega tegelevatele kultuuridega idas (Clovise kultuur, Folsomi kultuur). Cochise'i kultuuri rahvad tegelesid pigem koriluse kui küttimisega; hilisemal perioodil hakati tegelema põlluharimisega.[1]
Cochise'i kultuur jaguneb kolmeks arengu perioodiks. Varaseim etapp, "Sulphur Spring", algas 6000 või 7000 eKr ja kestis kuni 4000. aastani eKr. Sel perioodil kasutati veskikivi seemnete jahvatamiseks ja mitmesuguseid kaabitsaid, kuid ei kasutatud terariistu, kuid arheoloogilistele tõenditele tuginedes tegeldi siiksi väheselt ka küttimisega. Teine periood, "Chiricahua", kestis 4000. aastast eKr kuni 500. aastani eKr. Sel ajal hakati valmistama viskerelvi, mis osutab suurenenud huvile küttimise vastu, ja alguse sai maisi kasvatamine, siiski oli suur osatähtsus korilusel. Viimane ajajärk, "San Pedro", kestis 500. aastast eKr umbes Kristuse sünnini. Veskikivide asemel hakati kasutama uhmrinuia ja ehitama süvendiga maju. San Pedro perioodil hakkasid Mogolloni kultuuri rahvad tegelema keraamikaga. Cochise'i kultuuri peetakse hilisemate USA edelaosa indiaanikultuuride aluseks.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk Cochise culture. ISBN 1-593394-92-6.