Raamaturott Viki
Register
Advertisement
Kheops-Pyramid

Cheopsi püramiid

Cheopsi püramiid (tuntud ka kui Giza suur püramiid ja Hufu püramiid) on Giza püramiidide hulka kuuluv püramiid Egiptuses Kairo linna lähedal Giza platool.

Püramiid ehitati Vana-Egiptuse neljanda dünastia teisele valitsejale Cheopsile ehk Hufule kes valitses aastatel 2551–2528 eKr. Cheopsi püramiid ehitati Cheopsi isa Snofru Dahšuris asuva püramiidi eeskujul. Cheopsi püramiid sümboliseerib püramiidide ehitamise kõrgaega.

Püramiid ehitati aastatel 2560–2540 eKr. Selle kõrgus valmides oli 146,7 meetrit. See oli ligi 3900 aastat maailma kõrgeim ehitis. Tänapäeval on püramiidi kõrgus 138,8 meetrit. Püramiidi ruumala on 2,6 miljonit kuupmeetrit. Vanaajal oli püramiid kaetud tänapäeva Kairo lähedal asuvatest mägedest pärit valge lubjakiviga, kuid tänapäevaks on see peaaegu täielikult ära kulunud. Arvatakse, et algselt võisid püramiidi tippu katta kullast plaadid.

Püramiidi keskkohas asub vaarao Cheopsi hauakamber. Selle mõõtmed on 10,6 × 5,3 × 5,9 meetrit. Vaarao sarkofaagi ei ole võimalik hauakambrist välja viia, sest see on kambri sissepääsust laiem. See annab tõestust selle kohta, et püramiid ehitati sarkofaagi ümber. Vaarao muumia varastati aastasadu tagasi hauaröövlite poolt.

Cheopsi püramiid on ainus üks seitsmest maailmaimest, mis on säilinud tänapäevani. Cheopsi püramiid kuulub alates 1979. aastast koos teiste Giza püramiididega UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Seitse maailmaimet
Artemise tempel Ephesoses · Giza suur püramiid · Halikarnassose mausoleum · Pharose tuletorn · Rhodose koloss · Semiramise rippaiad · Zeusi kuju Olümpias
Advertisement