
Charles I hobuse seljas. Autor Anthonis van Dyck (1637–38). National Gallery, London
Charles I (19. november 1600 Dunfermline, Šotimaa – 30. jaanuar 1649 London) oli Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kuningas 1625. aastast kuni oma hukkamiseni 1649. aastal. Ta oli Stuartite dünastia liige.
Ta oli Šotimaa kuninga James VI ja tema abikaasa Taani Anne teine poeg. Pärast seda, kui tema isa päris 1603. aastal Inglismaa trooni, veetis ta suurema osa oma elust Inglismaal.
Charles I tõusis võimule pärast oma isa surma 27. märtsil 1625. Tema valitsusaega ilmestasid tülid Inglismaa Parlamendiga, mis soovis kärpida tema kuninglikke privileege. 1629. aastal saatis ta parlamendi laiali ning otsustas valitseda ilma parlamenti kokku kutsumata. See õnnestus tal 11 aasta vältel; seda aega nimetasid parlamendi toetajad "üheteistkümneks türannia-aastaks".
1642. aastast puhkes kuninga toetajate ehk rojalistide ja Inglise parlamendi vahel kodusõda. Kaotus kodusõjas viis kuninga hukkamiseni. Pärast kodusõja lõppu loodi Inglise vabariik.
Charles I oli 1625. aastast abielus Prantsusmaa printsessi Henrietta Mariaga. Nad said kokku üheksa last, kellest kaks surid peagi pärast sündi ja viis jõudis täiskasvanuikka. Nende laste hulka kuulusid tulevasid Inglismaa kuningad Charles II ja James II.
Eelnev: James I & VI |
Inglismaa, Iirimaa ja Šotimaa kuningas 1625–1649 |
Järgnev: Charles II |