FANDOM


Lake Champlain Landsat

Champlaini järve satelliitfoto

Champlaini järv (inglise: Lake Champlain, prantsuse: lac Champlain) on järv Põhja-Ameerikas USA ja Kanada piiril. Järv on pikliku kujuga ning asub põhja-lõunasuunas USA osariikide Vermonti ja New Yorgi piiril. Järve põhjapoolne osa ulatub Kanada provintsi Québeci alale.

Champlaini järve pindala on 1131 km². See on pindalalt USA kuues looduslik veekogu. Järv on umbes 180 km pikk ja selle suurim laius on 23 km. Järve idapoolses osas Vermontis tõuseb Green Mountainsi mäestik ja läänepoolses osas New Yorgi osariigis Adirondacki mäestik. Järve suubub arvukalt jõgesid. Järvest voolab põhjaosas välja Richelieu jõgi, mis suubub Montréalist allavoolu Saint Lawrence'i jõkke. Järve suurim sügavus on 122 meetrit. Rannajoone pikkus on 945 km. Järv asub merepinnast umbes 30 meetri kõrgusel.

Järves asub umbes 80 saart, millest suurim on Grand Isle (82 km²).

Champlaini järve tähtsamad sadamad asuvad Burlingtonis, Port Henrys ja Plattsburghis. Sadamalinnadel oli varem suur kaubanduslik ja sõjanduslik tähtsus. 19. sajandil rajati Champlaini kanal, millega sai järv ühenduse Hudsoni jõega.

Ameerika iseseisvussõja ajal toimus järvel 1776. aastal Valcour Islandi lahing, mis oli USA mereväe esimene lahing ja mis lõppes ameeriklaste lüüasaamisega.

Järv on saanud nime prantsuse maadeuurija Samuel de Champlain, kes avastas järve 1609. aasta juulis.

Järv on tuntud ka seal väidetavalt elava järvekoletise Champi poolest, mis aidanud edendada ümbruskonna turismi.

Lake Champlain, Burlington VT

Champlaini järv