FANDOM


State of California
Flag of California.png Seal of California.png
Deviis: Eureka
California in United States.png
PealinnSacramento
Rahvaarv39 536 653 (2017)[1]
Pindala423 970 km²
LühendidCA, Calif., Cal.
California on USA osariik riigi läänerannikul. Elanike arvult riigi suurim ning pindalalt Alaska ja Texase järel kolmas. California piirneb põhjas Oregoniga, idas Nevadaga, kagus Arizonaga ja lõunas Mehhiko osariigiga Baja California. Suurim linn on Los Angeles, mis on tuntud filmitööstuse poolest. California pindala on 423 970 km². Elanike arv on 2017. aasta seisuga arvestuse järgi 39 536 653.[1]

California sai USA 31. osariigiks 9. septembril 1850.

Etümoloogia Edit

Sõna California arvatakse tulenevat mustade amatsoonide fantastilisest paradiisist, mida valitses kuninganna Calafia. Sellest jutustab 1510. aastal avaldatud "Esplandiani seiklused", mille Hispaania seikluskirjanik Garci Rodríguez de Montalvo kirjutas "Gallia Amadíse" järjena. Montalvo järgi oli Calafia kuningriik kauge kullarikas maa, kus elasid greifid ja muud kummalised koletised.

Nimi California on tänini säilinud Euroopa päritolu nimedest USA-s vanuselt viies. California saareks ristis maa Hispaania ekspeditsioon Diego de Becerra ja Fortun Ximeneze juhtimisel, kes maabusid 1533. aastal Hernando Cortesi käsul California poolsaare lõunatipul.

Geograafia Edit

Redwood National Park, fog in the forest

Redwoodi rahvuspark

Death Valley Mesquite Sand Dunes

Surmaorg Mojave kõrbes

Yosemite valley tunnel view 2010

Yosemite rahvuspark

Sherwin Range, Benton Crossing

Lumega kaetud Sierra Nevada mäed

California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänes Sierra Nevada mägedeni idas, Mojave kõrbest kagus Redwood-Douglase okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusala Central Valley, mida poolitab Sacramento ja San Joaquini jõgede delta. Oru põhjaosas, Sacramento orus, kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas, San Joaquini orus, San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust.

Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkem männiliike kogu USA osariikidest. Paljud White Mountainsi puudest on maailma vanimad.

Sierra Nevada mägedes asub USA põhiosa kõrgeim punkt Mount Whitney (4421 m), samuti on Californias USA madalaim punkt Surmaorg (Death Valley). Kuna osariik paikneb Vaikse ookeani tulerõngas, on tavalised maavärinad; aastas esineb neid umbes 37 000.

Kaitsealad Edit

Californias asub üheksa rahvusparki: Channel Islandsi rahvuspark, Joshua Tree rahvuspark, Kings Canyoni rahvuspark, Lasseni vulkaani rahvuspark, Pinnaclese rahvuspark, Redwoodi rahvuspark, Sekvoia rahvuspark, Surmaoru rahvuspark ja Yosemite rahvuspark. Lisaks asub seal veel arvukalt teisi kaitsealasid.

Kliima Edit

Californfia kliima on piirkonniti erinev. Suuremas osas osariigis valitseb kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega vahemereline kliima.

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Californias on 56,7 °C, mis mõõdeti 10. juulil 1913 Surmaorus. See on ka maailma kõige kõrgeim registreeritud õhutemperatuur. Madalaim temperatuur mõõdeti Bocas 20. jaanuaril 1937, mil oli –43 °C külma.

Ajalugu Edit

Kunagi tähistas nimi California Hispaaniale kuulunud suurt maa-ala Põhja-Ameerikas. Sellesse kuulus suur osa nüüdsetest USA edelaosariikidest, samuti California poolsaar. 18. sajandi lõpus koloniseeris Hispaania impeerium Alta California nime kandva ala, mis hõlmab California territooriumi põhja pool California poolsaart, osana Uus-Hispaania asekuningriigist. 1821. aastal sai Alta California pärast Mehhiko iseseisvussõda Mehhiko osaks.

Peagi pärast Mehhiko-Ameerika sõja algust 1846. aastal kuulutas rühm Ameerika asunikke Sonomas välja sõltumatu California Vabariigi, mis pidi hõlmama Alta California ala. Ehkki vabariigi eluiga jäi lühikeseks, sai selle lipust nüüdse California osariigi lipu eelkäija. Ühendriikide võidule sõjas järgnes Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loobus Alta Californiast Ameerika Ühendriikide kasuks. Alta California lääneosast sai California osariik, mis võeti Ühendriikide koosseisu 31. osariigina 9. septembril 1850.

California kullapalaviku saabudes 1848. aastal hakkas piirkonda saabuma tuhandeid inimesi ja järgmise kümmekonna aastaga osariigi rahvaarv mitmekordistus. Esimene raudtee ehitati Californiasse 1869. aastal.

Haldus Edit

Sacramento Capitol 2013

Osariigi kapitoolium Sacramentos

California seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 80 liikmelisest Alamkojast ja 10 liikmelisest Senatist. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2011. aastast on osariigi kuberner Jerry Brown. Kohtvõim jaguneb ülemkohtu ja alamkohtude vahel.

California jaguneb 58 maakonnaks.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   6 907 387 +21,7%
1950   10 586 223 +53,3%
1960   15 717 204 +48,5%
1970   19 953 134 +27,0%
1980   23 667 902 +18,6%
1990   29 760 021 +25,7%
2000   33 871 648 +13,8%
2010   37 253 956 +10,0%

2017. aasta seisuga moodustavad 72,4% rahvastikust valged, 6,5% mustanahalised, 15,2% aasialased ja 1,6% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 39,1%.[1]

Keskmine asustustihedus on 98 in/km².

Suurimad linnad Edit

LA Skyline Mountains2

Los Angeles

Next Pikemalt artiklis California linnad
Nr Linn Elanikke (2017) Maakond
1. Los Angeles 3 999 759 Los Angeles
2. San Diego 1 419 516 San Diego
3. San Jose 1 035 317 Santa Clara
4. San Francisco 884 363 San Francisco
5. Fresno 527 438 Fresno
6. Sacramento 501 901 Sacramento
7. Long Beach 469 450 Los Angeles
8. Oakland 425 195 Alameda
9. Bakersfield 380 874 Kern
10. Anaheim 352 497 Orange

Majandus Edit

2013. aastal oli California SKP 2,203 triljonit dollarit, mis moodustas 13% USA 2013. aasta SKP-st. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kuues.

20. sajandi alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerika meelelahutustööstuse keskusena ning suure, kogu osariiki katva turismisektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- ja IT-sektor, tipnedes Silicon Valley kasvuga. Lisaks õitsvale põllumajandusele on California majanduses olulised ka lennuki- ja kosmosetööstus, haridus ning tootmine. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas.

2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 63 783 dollarit ja elaniku kohta 31 458 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 14,3% elanikest.[1]

2018. aasta mais oli Californias töötusemäär 4,2%.[2]

Transport Edit

Los Angeleses ja San Franciscos asuvad maailma suurimad rahvusvahelised lennujaamad. Samuti on nad mandrit läbivate raudteeliinide lõppjaamad. Tähtsamad meresadamad on Los Angeles, Long Beach, San Francisco, Oakland ja San Diego.

Santa Monicas asus maantee Route 66 lõpp-punkt.

Kultuur Edit

Filmindus Edit

HollywoodSign

Filmitööstuskeskus Hollywood

California on kõige enam tuntud filmitööstuse poolest, mille keskus asub Hollywoodis ja selle ümbruses.[3]

Muusika Edit

California muusikatööstus keskusega Los Angeles on filmitööstuse kõrval samuti märkimisväärne, kuigi see on esile kerkinud hiljem kui filmitööstus. 1942. aastal asutatud plaadifirma Capitol Records oli esimene suurem plaadifirma Californias. 1950. aastatel oli sõltumatutel plaadifirmadel, milleks olid näiteks Specialty ja Modern, oluline roll rütmi ja bluusi ning rock'n'rolli arengus. 1940. aastate lõpus, enne seda, kui California pani oma olulise panuse rokkmuusika ajalukku, kerkis esile cool jazz, mida tunti ka lääneranniku džässina. 1960. aastatel, kui Ameerika muusikatööstuse kese nihkus New Yorgist Californiasse, arendas surfimuusika ansambel The Beach Boys välja Californiale esmase omase heli, mis sai inspiratsiooni California rannakultuurist. 1960. aastatel muutus San Francisco psühhedeelne rocki ning Bakersfield kantrimuusika oluliseks keskuseks. 1967. aastal leidis Californias aset Monterey popfestival, mis oli üks esimesi suuremaid rokkfestivale. 1980. aastate arenes Californias välja gangsta rap.[3]

Sport Edit

LA Coliseum gate

Los Angeles Memorial Coliseum, kus on peetud kaks korda suveolümpiamänge

California osariik on ainus USA osariik, kus on toimunud nii suve- kui ka taliolümpiamängud. 1932. ja 1984. aasta suveolümpiamängud toimusid Los Angeleses. Squaw Valley'is peeti 1960. aasta taliolümpiamängud. Osa 1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste mänge toimus Californias. Staadionil Rose Bowl Los Angeleses mängiti 8 mängu, seehulgas ka finaalmängu. San Joses asuval Stanford Stadiumil toimus kuus mängu. NFL-i finaalmäng Super Bowl Californias toimunud 12 korral viiel erineval staadionil.

Californias tegutseb 18 klubi, mis mängivad USA kõrgeimates liigades (NFL, NBA, NHL, MLB, MLS)

Californias peetakse ka erinevaid motospordi võistlusti. Long Beachis toimuvad IndyCar Seriesi ja American Le Mans Seriesi etapid ja varem peeti seal ka Vormel 1 etappi. Auto Club Speedwayl Fontanas toimuvad NASCAR Sprint Cup Seriesi ja CART Indycari etapid. Samuti on populaarsed surfamine ja purjelauasõit.

Suurimad sporiklubid
Klubi Sport Liiga
Oakland Raiders Ameerika jalgpall NFL
San Diego Chargers Ameerika jalgpall NFL
San Francisco 49ers Ameerika jalgpall NFL
Los Angeles Dodgers Pesapall MLB
Los Angeles Angels Pesapall MLB
Oakland Athletics Pesapall MLB
San Diego Padres Pesapall MLB
San Francisco Giants Pesapall MLB
Golden State Warriors Korvpall NBA
Los Angeles Clippers Korvpall NBA
Los Angeles Lakers Korvpall NBA
Sacramento Kings Korvpall NBA
Anaheim Ducks Jäähoki NHL
Los Angeles Kings Jäähoki NHL
San Jose Sharks Jäähoki NHL
Chivas USA Jalgpall MLS
Los Angeles Galaxy Jalgpall MLS
San Jose Earthquakes Jalgpall MLS

Sümboolika Edit

California 1

Teetähis

2005 CA Proof

Veeranddollariline

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 California. census.gov. Vaadatud 3.7.2018
  2. "Local Area Unemployment Statistics". bls.gov. Vaadatud 3.7.2018
  3. 3,0 3,1 "California". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 21.6.2017

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming