| State of California | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Deviis: Eureka | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Sacramento | ||||
| Rahvaarv | 39 512 223 (2019)[1] | ||||
| Pindala | 423 970 km² | ||||
| Lühendid | CA, Calif., Cal. | ||||
California on USA osariik riigi läänerannikul. Elanike arvult riigi suurim ning pindalalt Alaska ja Texase järel kolmas. California piirneb põhjas Oregoniga, idas Nevadaga, kagus Arizonaga ja lõunas Mehhiko osariigiga Baja California. Suurim linn on Los Angeles, mis on tuntud filmitööstuse poolest. California pindala on 423 970 km². Elanike arv on 2019. aasta seisuga arvestuse järgi 39 512 223.[1]
California sai USA 31. osariigiks 9. septembril 1850.
Etümoloogia[]
Sõna California arvatakse tulenevat mustade amatsoonide fantastilisest paradiisist, mida valitses kuninganna Calafia. Sellest jutustab 1510. aastal avaldatud "Esplandiani seiklused", mille Hispaania seikluskirjanik Garci Rodríguez de Montalvo kirjutas "Gallia Amadíse" järjena. Montalvo järgi oli Calafia kuningriik kauge kullarikas maa, kus elasid greifid ja muud kummalised koletised.
Nimi California on tänini säilinud Euroopa päritolu nimedest USA-s vanuselt viies. California saareks ristis maa Hispaania ekspeditsioon Diego de Becerra ja Fortun Ximeneze juhtimisel, kes maabusid 1533. aastal Hernando Cortesi käsul California poolsaare lõunatipul.
Geograafia[]
Lumega kaetud Sierra Nevada mäed
California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänes Sierra Nevada mägedeni idas, Mojave kõrbest kagus Redwood-Douglase okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusala Central Valley, mida poolitab Sacramento ja San Joaquini jõgede delta. Oru põhjaosas, Sacramento orus, kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas, San Joaquini orus, San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust.
Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkem männiliike kogu USA osariikidest. Paljud White Mountainsi puudest on maailma vanimad.
Sierra Nevada mägedes asub USA põhiosa kõrgeim punkt Mount Whitney (4421 m), samuti on Californias USA madalaim punkt Surmaorg (Death Valley). Kuna osariik paikneb Vaikse ookeani tulerõngas, on tavalised maavärinad; aastas esineb neid umbes 37 000.
Kaitsealad[]
Californias asub üheksa rahvusparki: Channel Islandsi rahvuspark, Joshua Tree rahvuspark, Kings Canyoni rahvuspark, Lasseni vulkaani rahvuspark, Pinnaclese rahvuspark, Redwoodi rahvuspark, Sekvoia rahvuspark, Surmaoru rahvuspark ja Yosemite rahvuspark. Lisaks asub seal veel arvukalt teisi kaitsealasid.
Kliima[]
Californfia kliima on piirkonniti erinev. Suuremas osas osariigis valitseb kuumade ja kuivade suvede ning jahedate ja vihmaste talvedega vahemereline kliima.
Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Californias on 56,7 °C, mis mõõdeti 10. juulil 1913 Surmaorus. See on ka maailma kõige kõrgeim registreeritud õhutemperatuur. Madalaim temperatuur mõõdeti Bocas 20. jaanuaril 1937, mil oli –43 °C külma.
Ajalugu[]
Kunagi tähistas nimi California Hispaaniale kuulunud suurt maa-ala Põhja-Ameerikas. Sellesse kuulus suur osa nüüdsetest USA edelaosariikidest, samuti California poolsaar. 18. sajandi lõpus koloniseeris Hispaania impeerium Alta California nime kandva ala, mis hõlmab California territooriumi põhja pool California poolsaart, osana Uus-Hispaania asekuningriigist. 1821. aastal sai Alta California pärast Mehhiko iseseisvussõda Mehhiko osaks.
Peagi pärast Mehhiko-Ameerika sõja algust 1846. aastal kuulutas rühm Ameerika asunikke Sonomas välja sõltumatu California Vabariigi, mis pidi hõlmama Alta California ala. Ehkki vabariigi eluiga jäi lühikeseks, sai selle lipust nüüdse California osariigi lipu eelkäija. Ühendriikide võidule sõjas järgnes Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loobus Alta Californiast Ameerika Ühendriikide kasuks. Alta California lääneosast sai California osariik, mis võeti Ühendriikide koosseisu 31. osariigina 9. septembril 1850.
California kullapalaviku saabudes 1848. aastal hakkas piirkonda saabuma tuhandeid inimesi ja järgmise kümmekonna aastaga osariigi rahvaarv mitmekordistus. Esimene raudtee ehitati Californiasse 1869. aastal.
Haldus ja poliitika[]
Sacramentos asuv osariigi kapitoolium, kus osariigi seadusandlik kogu peab istungeid
Osariigi praegune kuberner Gavin Newsom
California seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 80 liikmelisest Assambleest ehk Alamkojast ja 40 liikmelisest Senatist. Assamblee liikmed valitakse 80 valimisringkonnast kaheks aastaks. Senaatorid valitakse neljaks aastaks. Senati valimise ringkondi on 40. Iga kahe aasta tagant täidetakse valimistel pool senati kohtadest. Seadusandliku kogu liikmed võivad olla ametis kokku kuni 12 aastat.
Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2019. aastast on osariigi kuberner Gavin Newsom.
Kohtuvõim jaguneb ülemkohtu ja alamkohtude vahel.
California jaguneb 58 maakonnaks.
California on New Yorgi ja Illinoisi osariigi kõrval Demokraatliku Partei üks kolmest tugipunktist. Demokraatlik Partei on osariigi poliitikas märkimisväärselt domineerinud alates 1990. aastatest. Alates 1992. aastast on Californias presidendivalimistel alati võitnud Demokraatliku Partei kandidaat ning alates 2008. aastast on osariigis kõik Demokraatliku Partei kandidaadi saavutanud vähemalt 60% valijate toetuse. Osariigis Senatis on demokraadid enamuses olnud juba alates 1975. aastast ja Assamblees alates 1997. aastast.
Rahvastik[]
| Elanike arv | ||
|---|---|---|
| Rahvaloendus | Elanikke | %± |
| 1940 | 6 907 387 | +21,7% |
| 1950 | 10 586 223 | +53,3% |
| 1960 | 15 717 204 | +48,5% |
| 1970 | 19 953 134 | +27,0% |
| 1980 | 23 667 902 | +18,6% |
| 1990 | 29 760 021 | +25,7% |
| 2000 | 33 871 648 | +13,8% |
| 2010 | 37 253 956 | +10,0% |
2018. aasta seisuga moodustavad 72,1% rahvastikust valged, 6,5% mustanahalised, 15,3% aasialased ja 1,6% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 39,3%.[1]
Keskmine asustustihedus on 98 in/km².
Suurimad linnad[]
Pikemalt artiklis California linnad
| Nr | Linn | Elanikke (2019) | Maakond |
|---|---|---|---|
| 1. | Los Angeles | 3 979 576 | Los Angeles |
| 2. | San Diego | 1 423 851 | San Diego |
| 3. | San Jose | 1 021 795 | Santa Clara |
| 4. | San Francisco | 881 549 | San Francisco |
| 5. | Fresno | 531 576 | Fresno |
| 6. | Sacramento | 513 624 | Sacramento |
| 7. | Long Beach | 462 628 | Los Angeles |
| 8. | Oakland | 433 031 | Alameda |
| 9. | Bakersfield | 384 145 | Kern |
| 10. | Anaheim | 350 365 | Orange |
Majandus[]
2013. aastal oli California SKP 2,203 triljonit dollarit, mis moodustas 13% USA 2013. aasta SKP-st. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kuues.
20. sajandi alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerika meelelahutustööstuse keskusena ning suure, kogu osariiki katva turismisektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- ja IT-sektor, tipnedes Silicon Valley kasvuga. Lisaks õitsvale põllumajandusele on California majanduses olulised ka lennuki- ja kosmosetööstus, haridus ning tootmine. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas.
2017. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 67 169 dollarit ja elaniku kohta 33 128 dollarit. Alla vaesuspiiri elab 13,3% elanikest.[1]
2020. aasta juulis oli Californias töötuse määr 13,3%.[2]
Transport[]
Los Angeleses ja San Franciscos asuvad maailma suurimad rahvusvahelised lennujaamad. Samuti on nad mandrit läbivate raudteeliinide lõppjaamad. Tähtsamad meresadamad on Los Angeles, Long Beach, San Francisco, Oakland ja San Diego.
Santa Monicas asus maantee Route 66 lõpp-punkt.
Kultuur[]
Filmindus[]
Filmitööstuskeskus Hollywood
California on kõige enam tuntud filmitööstuse poolest, mille keskus asub Hollywoodis ja selle ümbruses.[3]
Muusika[]
California muusikatööstus keskusega Los Angeles on filmitööstuse kõrval samuti märkimisväärne, kuigi see on esile kerkinud hiljem kui filmitööstus. 1942. aastal asutatud plaadifirma Capitol Records oli esimene suurem plaadifirma Californias. 1950. aastatel oli sõltumatutel plaadifirmadel, milleks olid näiteks Specialty ja Modern, oluline roll rütmi ja bluusi ning rock'n'rolli arengus. 1940. aastate lõpus, enne seda, kui California pani oma olulise panuse rokkmuusika ajalukku, kerkis esile cool jazz, mida tunti ka lääneranniku džässina. 1960. aastatel, kui Ameerika muusikatööstuse kese nihkus New Yorgist Californiasse, arendas surfimuusika ansambel The Beach Boys välja Californiale esmase omase heli, mis sai inspiratsiooni California rannakultuurist. 1960. aastatel muutus San Francisco psühhedeelne rocki ning Bakersfield kantrimuusika oluliseks keskuseks. 1967. aastal leidis Californias aset Monterey popfestival, mis oli üks esimesi suuremaid rokkfestivale. 1980. aastate arenes Californias välja gangsta rap.[3]
Sport[]
Los Angeles Memorial Coliseum, kus on peetud kaks korda suveolümpiamänge
California osariik on ainus USA osariik, kus on toimunud nii suve- kui ka taliolümpiamängud. 1932. ja 1984. aasta suveolümpiamängud toimusid Los Angeleses. Squaw Valley'is peeti 1960. aasta taliolümpiamängud. Osa 1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste mänge toimus Californias. Staadionil Rose Bowl Los Angeleses mängiti kaheksa mängu, seehulgas ka finaalmäng. San Joses asuval Stanford Stadiumil toimus kuus mängu. NFL-i finaalmäng Super Bowl Californias toimunud 12 korral viiel erineval staadionil.
Californias tegutseb 18 klubi, mis mängivad USA suurimates spordiliigades (NFL, NBA, NHL, MLB, MLS)
Californias peetakse ka erinevaid motospordi võistlusti. Long Beachis toimuvad IndyCar Seriesi ja American Le Mans Seriesi etapid ja varem peeti seal ka Vormel 1 etappi. Auto Club Speedwayl Fontanas toimuvad NASCAR Sprint Cup Seriesi ja CART Indycari etapid. Samuti on populaarsed surfamine ja purjelauasõit.
| Klubi | Sport | Liiga |
|---|---|---|
| Los Angeles Chargers | Ameerika jalgpall | NFL |
| Los Angeles Rams | Ameerika jalgpall | NFL |
| San Francisco 49ers | Ameerika jalgpall | NFL |
| Los Angeles Dodgers | Pesapall | MLB |
| Los Angeles Angels | Pesapall | MLB |
| Oakland Athletics | Pesapall | MLB |
| San Diego Padres | Pesapall | MLB |
| San Francisco Giants | Pesapall | MLB |
| Golden State Warriors | Korvpall | NBA |
| Los Angeles Clippers | Korvpall | NBA |
| Los Angeles Lakers | Korvpall | NBA |
| Sacramento Kings | Korvpall | NBA |
| Los Angeles Sparks | Korvpall | WNBA |
| Anaheim Ducks | Jäähoki | NHL |
| Los Angeles Kings | Jäähoki | NHL |
| San Jose Sharks | Jäähoki | NHL |
| LA Galaxy | Jalgpall | MLS |
| Los Angeles FC | Jalgpall | MLS |
| San Jose Earthquakes | Jalgpall | MLS |
Sümboolika[]
Teetähis
Veeranddollariline
- Tunnuslill on kalifornia läänemagun.
- Tunnuspuud on ranniksekvoia ja mammutipuu.
- Tunnusloom on kalifornia grisli.
- Tunnuslind on kalifornia tuttvutt.
- Tunnuskala on vikerforelli alamliik Oncorhynchus mykiss aguabonita.
- Tunnuskahepaikne on konlane Rana draytonii.
- Tunnusheintaim on kõrreline Nassella pulchra.
- Tunnusputukas on põualibliklane Zerene eurydice.
- Tunnusroomaja on kaevur-kilpkonn.
- Tunnusfossiil on Smilodon.
- Tunnusvääriskivi on benitoiit.
- Tunnuslaul on "I Love You, California".
- Tunnustants on lääneranniku sving.
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 California. census.gov. Vaadatud 1.9.2019
- ↑ "Local Area Unemployment Statistics". bls.gov. Vaadatud 13.9.2020
- ↑ 3,0 3,1 "California". Encyclopædia Britannica. Vaadatud 21.6.2017
Välislingid[]
| Ameerika Ühedriikide osariigid |
|---|
| Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming |