FANDOM


Flag of Calgary, Alberta.png
Lipp
COA of Calgary.png
Vapp
Canada location map.png
Red pog.png
Calgary
Calgary asukoht Kanadas

Calgary on linn Kanadas Alberta provintsi lõunaosas. See asub Bow' ja Elbow' jõe ühinemiskohas umbes 80 kilomeetri kaugusel Kaljumäestiku eelmäestikust idas.

Elanike arv on 2017. aasta seisuga 1 246 337, millega Calgary on Alberta provintsi suurim ja riigi suuruselt kolmas linn. See on ka riigi üks kiiremini kasvavaid linnu. Calgary on riigi olulisim naftatööstuskeskus. 1988. aastal toimusid Calgarys XV taliolümpiamängud.

Nimi Edit

Calgary linn on saanud nime Šotimaal Mulli saarel asuva samanimelise asula järgi. Nimi Calgary pärineb esimese versiooni järgi vanapõhja sõnadest kald ('külm') ja gart ('aed'). Teise versiooni järgi võib nimi pärineda gaelikeelsest fraasist Cala ghearraidh, mis tähendab tõlkes 'puhas jooksev vesi'.

Geograafia Edit

Calgary paikneb Kanada Kaljumäestiku eelmäestiku ja Suure tasandiku kokkupuutekohas Alberta provintsi pealinnast Edmontonist umbes 280 km kaugusel lõunas. Calgary asub merepinnast keskmiselt 1042 meetri kõrgusel. Calgary linnasüda asub põhiliselt Bow' jõe lõunakaldal. Linna pindala on 848 km².

Calgary panorama-2

Calgary siluett

Kliima Edit

Calgarys valitseb niiske mandriline kliima. Asukoha tõttu preerias ja mägede läheduses on ilm Calgarys ettearvamatu. Talved on külmad ja õhutemperatuur langeb sageli alla −20 °C, kuid mägedest puhuva sooja kuiva tuule chinook'i tõttu võib õhutemperatuur järsult paari tunniga tõusta ligi 20 soojakraadini.

Suvel võib õhutemperatuur tõusta üle 30 °C. Kuna Calgary asub merepinnast kõrgel, langeb öösiti õhutemperatuur tavaliselt madalale ning külmakraade võib esineda isegi suvekuudel.

Sademeid esineb aastas keskmiselt võrdlemisi vähe – 418 mm. Kõige enam juunis (94 mm) ning kõige vähem talvekuudel (keskmiselt 10 mm kuus). Lumesadu võib esineda kõikidel kuudel välja arvatud suvekuudel.

Kõige kõrgeim Calgarys mõõdetud õhutemperatuur on olnud 36,1 °C, mis registreeriti 15. juulil 1919 ja 25. juulil 1933. Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 4. veebruaril 1893, mil oli −45 °C külma.

Ajalugu Edit

Praeguse Calgary piirkond oli asustatud juba vähemalt 11 000 aastat tagasi. Enne eurooplaste saabusid elasid seal mitmed mustjalgade hõimuliitu kuuluvad hõimud. Teadaolevalt esimese eurooplasena saabus sellele alale 1787. aastal briti karusnahakaupmees ja kartograaf David Thompson.

Calgary Alberta circa 1885

Calgary umbes 1885. aastal

Esimese Euroopa asunikuna asus Calgary alale elama 1873. aastal John Glenn koos oma abikaasaga. 1875. aastal rajas Kanada ratsapolitsei sinna lähedale oma tugipunkti. Algselt see ratsapolitsei ohvitseri järgi nime Fort Brisebois, 1876. aastal nimetati see Fort Calgary'ks. Tugipunkti peamiseks eesmärgiks oli ohjeldada piirkonnas illegaalselt alkoholiäri. 1877. aastal sõlmisid Briti ja Kanada valitsused kohalike indiaanlastega rahulepingu ning piirkonnas alustati peagi karjakasvatust.[1]

Calgary kasvas algas 1883. aastal, kui sinna jõudis Canadian Pacific Railway raudteeliin. Seejärel sai see kiiresti oluline kaubandus- ja põllumajanduskeskuseks, samuti tähtis transpordisõlm. Raudtee ühendus Calgaryt riigi kesk- ja idaosaga ning alates 1886. aastast Vancouveriga.[1] Calgary sai linnaõigused 7. novembril 1884 ja city-õigused 1. jaanuaril 1894.

1900. aastate alguses avastati läheduses naftat ja maagaasi ning Calgary kujunes piirkonna naftatööstuskeskuseks. Sellega seoses hakkas elanike arv linnas kiirenema ning sajandi alguse 10 000 elanikuga linn kasvas 1970. aastateks üle 400 000 elanikuga suurlinnaks. Ka tänapäeval on Calgary jätkuvalt riigi üks kiiremini arenevaid linnu.

Majandus Edit

Calgary tööstus põhineb ümbruskonnast ammutataval naftal ja maagaasil. Linnas asub arvukalt nafta töötlemise, naftakeemia, gaasitööstuse, samuti toidutööstuse puidutöötlemise, masinaehituse ja elektroonika ettevõtteid.

Calgary on samuti Alberta provintsi karjakasvatuspiirkonna keskus.[2]

Transport Edit

Calgary rahvusvaheline lennujaam asub linna kirdeosas. 2017. aastal teenindas lennujaam enam kui 17 miljonit reisijat, millega see oli suuruselt neljas lennujaam riigis. Linna läbib läbi riigi kulgev Trans-Canada Highway.

Ühistransporti teenindab Calgary Transit. Linnal on oma bussiliin ja kergraudtee CTrain.

Haridus Edit

Linnas tegutseb Calgary Ülikool, mis asutati 1945. aastal Alberta Ülikooli osana; eraldi ülikooliks sai see 1966. aastal. Lisaks tegutseb linnas 1916. aastal asutatud polütehnikum Southern Alberta Institute of Technology (SAIT). 1911. aastal loodud ülikooli Mount Royal University linnak asub Calgary kesklinnast umbes viie kilomeetri kaugusel edelas.[1]

Kultuur Edit

Calgarys tegutsevad ooperi- ja balletiteater, filharmooniaorkester ning palju väikemaid teatreid.

Linn on tuntud alates rodeote 1912. aastast toimuva rodeofestivali Calgary Stampede'i, loomakasvatusnäituste ning kantrimuusika poolest.

Sport Edit

PengrowthSaddledome

Scotiabank Saddledome

Calgary on kuulus turismi- ja talispordikeskus. 1988. aastal peeti linnas ning selle lähedal asuvas Canmore'i suusakeskuses XV taliolümpiamängud. Linnas tegutseb arvukalt spordiklubisid.

1980. aastal kolis linna jäähokiklubi Calgary Flames, mis mängib Põhja-Ameerika kõrgliiga NHL-i läänekonverentsis. Klubi peab alates 1983. aastast kodumänge Scotiabank Saddledome'il. Klubi on võitnud korra (hooajal 1988–1989) Stanley karika.

Kanada jalgpalli meeskond Calgary Stampeders mängib profiliiga Canadian Football League'i läänedivisjonis. 1945. aastal asutatud klubi peab kodumänge McMahon Stadiumil. Klubi on tulnud seitsmel korral Grey karika võitjaks (aastatel 1948, 1971, 1992,1998, 2001, 2008 ja 2014)

Lisaks tegutseb Calgarys veel arvukalt väiksemaid profi- kui ka poolprofispordiklubisid. Samuti on oma esindusvõistkond Calgary Ülikooli.

Sõpruslinnad Edit

Calgaryl on kuus sõpruslinna:

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 Calgary. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 30.1.2018
  2. Calgary. ents.ee. Vaadatud 13.2.2018

Välislingid Edit