Burundi

Burundi on merepiirita riik Kagu-Aafrikas. Piirneb põhjas Rwandaga (290 km), kirdes Kongo DV (233 km) ning edelas ja idas Tansaaniaga (451 km). Merepiir puudub, aga piir Kongo DV-ga kulgeb suurelt osalt läbi Tanganjika järve. Asukoha tõttu nimetatakse Burundit ka Aafrika südameks. Burundi on üks vaesemaid riike maailmas.

Etümoloogia

Sõna "Burundi" tähendab rundi keeles 'rundi keele kõnelejate maa'; omaksvõetud pärast iseseisvumist 1962. aastal.

Ajalugu

Maa esmaasukad olid nähtavasti batvad ehk tvaad. Sajandeid tagasi vallutasid riigi kõigepealt hutud, siis tutsid.

Burundi oli 16. sajandil kuningriik. Kuningas (mwami) oli printsidest ülikkonna (gwana) eesotsas. Ülikud nõudsid põlluharijatelt ja karjakasvatajatelt andamit või maksu. 18. sajandil kindlustas tutsidest ülikkond oma võimu maa, tootmise ja jaotamise üle, arendades välja ubugabire süsteemi: elanikud olid kuninga kaitse all ning pidid selle eest maksma andamit ja jätma maa kuninga valdusse.

Kuigi Euroopa maadeuurijad ja misjonärid külastasid seda piirkonda juba 1856, läks Burundi alles 1899 Saksa Ida-Aafrika koosseisu. 1916. aastal okupeerisid piirkonna Belgia väed. 1923 andis Rahvasteliit Belgiale mandaadi Ruanda-Urundi üle, mis hõlmas tänapäeva Rwanda ja Burundi territooriumi. Belglased haldasid seda ala kaudselt, toetudes ülikkonnale, milles domineerisid tutsid. Pärast Teist maailmasõda sai Ruanda-Urundist ÜRO hooldusterritoorium Belgia halduses. 1948 lubas Belgia tekkida võistlevatel parteidel. Tekkis kaks parteid: tutsi printsi Louis Rwagasore juhitud rahvustevaheline partei Liit Rahvusliku Progressi Eest (UPRONA) ja Kristlik-Demokraatlik Partei, mida toetas Belgia. 1961 vürst Rwagasore mõrvati pärast UPRONA võitu seadusandliku kogu valimistel.

Täielik iseseisvus saavutati 1. juulil 1962, kui hooldusterritooriumi põhjaosas tekkis Rwanda Vabariik, lõunaosas Burundis aga konstitutsiooniline monarhia tutsi kuninga Mwambutsa IV juhtimisel, mis nägi ette hutude ja tutside võrdse esindatuse võimu juures. Kui 1965 mõrvati hutust peaminister, sai alguse hutude destabiliseerivate mässude rida, millele järgnesid valitsuse repressioonid. 8. juulil 1966 kukutas kuninga Mwambutsa tema poeg prints Ntare V ja põhiseaduse kehtivus peatati. Ntare V asus troonile 1. septembril, kuid 28. novembril 1966, kui ta viibis riigist väljas, kukutas ta veretu riigipöördega peaminister kapten Michel Micombero, kes kuulutas välja vabariigi ja enda selle presidendiks. Tegelikult tekkis sõjaväeline režiim. Kuningas, kellele oli lubatud amnestiat, tuli 1972 kodumaale tagasi ja ta vahistati. Kuu aega hiljem saatis president ministrite nõukogu laiali ja võttis riigi täielikult enda kontrolli alla. Järgnes hutude verine mäss, mille käigus kuningas tapeti ja sajad tuhanded burundilased põgenesid. Rahutused jätkusid 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses. Püüdes võita USA poolehoidu, süüdistas valitsus, milles domineerisid tutsid, hutudest mässajaid poolehoius kommunismile, kuid puuduvad usutavad tõendid, et see nii oli.

Juulis 1972 taastas president peaministriga valitsuse, kuid peatas 1974 põhiseaduse kehtivuse. Novembris 1976 haarasid veretu riigipöördega võimu ohvitserid eesotsas koloneli Jean-Baptiste Bagazaga ning moodustasid Kõrgema Revolutsioonilise Nõukogu. Kuigi Bagaza oli peamiselt tutside sõjaväelise režiimi eesotsas, algatas ta maareformi ja valimisreformi ning püüdis saavutada rahvuslikku leppimist. 1978 kaotati jälle peaministri ametikoht. 1981 kuulutati välja uus põhiseadus. 1984 valiti Bagaza ainsa kandidaadina riigipeaks. Pärast seda hakkas ta maha suruma usulist tegevust ja kinni pidama poliitilisi vastaseid.

Geograafia

Geoloogiline ehitus ja pinnamood

Burundi on suurelt jaolt mägine, enamasti kiltmaa, mille kõrgus merepinnast on 1400-1900 m. Burundi lääneosas on põhja-lõuna-suunaline Mweri ahelik, mille keskmine kõrgus merepinnast on 2000-2500 m. Selles ahelikus on ka riigi kõrgeim tipp, mis on eri andmetel Karonja mägi (üle 2760 m, või 2685 m), Mweri mägi (2670 m) või Heha (2670 m). Mweri ahelik on Kesk-Aafrika murrangu perifeerne osa, mis on kerkinud.

Kliima

Burundi asub lähistroopilises kliimavöötmes, nii, et õhutemperatuur aasta jooksul peaaegu ei muutu. Troopikakuumuse teeb mõõdukamaks suur kõrgus. Aasta keskmine õhutemperatuur sõltub kõrgusest üle merepinna; Rusizi jõe äärsel tasandikul ja Tanganjika järve rannikualadel on see 23 °C (sh pealinnas Bujumburas, kus see on nii jaanuari kui ka juuli keskmine õhutemperatuur, veelahkmel 16-17 °C.

Sademed on aasta lõikes ebaühtlaselt jaotunud. Keskmine aastane sademete hulk Burundis on 825 mm. Riigi kirdeosas on sademeid veidi rohkem. Veelahkmel on aasta keskmine sademete hulk 1300-1600 mm, Rusizi jõe äärsel tasandikul 750-1000 mm ümber.

Eristub neli aastaaega: pikk kuiv aastaaeg kestab juunist augustini, lühike vihmaperiood septembrist novembrini või detsembrini, lühike kuiv aastaaeg detsembrist jaanuarini ning pikk vihmaperiood veebruarist või märtsist maini.

Veestik

Kongo DV-i piiril asuvat Tanganjika järvest kuulub Burundile järve põhjaosa idapool (u 8% järvest). Põhjapiiril on Cohoha järv ja Rweru järv, Kirunda provintsis on ka Rwihinda järv. Mägedes on palju väikseid järve. Suuremad jõed on Niiluse lähtejõgi Kagera, veel Ruvubu, Ruvyironza ja Rusizi. Burundi jõed on lühikesed ja kärestikulised ning aasta läbi veerohked. Veetase muutub aasta jooksul sõltuvalt sademete režiimist.

Taimestik

Varem kasvasid kiltmaal igihaljad ja heitlehelised troopilised metsad, inimtegevuse mõjul on metsa säilinud vaid mägedes, ainult 4% riigi alast. Küngastel ja oruveergudel on savanne, kohati hõrendikke. Jõgede kallastel kasvab dummpalm, akaatsia ja miombopuu.

Riik

Haldusjaotus

Burundi jaguneb 17 provintsiks.

Rahvastik

Usundid

Rahvastikust 65% on katoliiklased, 26% protestandid, 5% tunnistavad Aafrika põlisusundideid, 3% on moslemid. Mitteusklikke on 1%.

Suurimad linnad

Koht	Linn	Provints	Elanikke (2008)
1.	Bujumbura	Bujumbura	497 166
2.	Gitega	Gitega	41 944
3.	Ngozi	Ngozi	39 884
4.	Rumonge	Bururi	35 931
5.	Cibitoke	Cibitoke provints	23 885

Majandus

Burundi on kivine maa, kus inimesed elatuvad naturaalmajanduslikust põlluharimisest või karjakasvatusest.

Peamine kaubanduslik põllukultuur ja ekspordiartikkel on kohvipõõsas (kohvioad moodustavad 90% ekspordist). Kaubaks kasvatatakse ka teepõõsasst ja puuvilla. Oma tarbeks kasvatatakse ube, maniokki, maisi, bataati, jamssi, maapähkleid, hernest ja sorgot. Kasvatatakse ka banaane, soja, aafrika õlipalme ja suhkruroogu.

Väheviljakaid alasid kasutatakse karjamaadena, kus peetakse veiseid, kitsi, lambaid.

Kaubandust takistavad halvad transpordiolud. Maanteed on siiski olemas. Eksport käib läbi Bujumbura ja Kigoma-Ujiji (Tansaania sadam Tanganjika järve ääres), edasi mööda raudteed Tansaania peamisse sadamasse Dar es Salaami. Bujumburas on rahvusvaheline lennujaam.

Kultuur

Sport

Populaarsemad spordialad on jalgpall, korvpall, kergejõustik ja lauamängud mancala.

Sümboolika

Lipp

Võeti kasutusele 28. märtsil 1967. Valge diagonaalrist (Andrease rist) jagab selle ülemiseks ja alumiseks punaseks laiuks ning vardapoolseks ja lehvipoolseks roheliseks laiuks. Keskel on teisi värve kattev valge ring, millel on kolm punast rohelisega ääristatud kuueharulist tähte. Tähed asetsevad kolmnurgana: üks täht ülal, kaks all. Roheline värv sümboliseerib lootust tulevikule, valge puhtust või rahu soovi ja punane iseseisvusvõitlust. Kolm tähte sümboliseerivad Burundi kolme suuremat rahvast hutusid, tutsisid ja batvasid ning samuti riigi deviisi kolme elementi ühtsust, tööd ja progressi.

Vapp

Võeti kasutusele 1966. Kollase äärisega punasel kilbil on kujutatud lõvi pea. Kilbi all on valge lint deviisiga Unité, Travail, Progrès (prantsuse keeles 'ühtsus, töö, progress'). Ka kilbi taga paiknevad kolm traditsioonilist Aafrika oda väljendavad sama deviisi.

Hümn

Riigihümn on "Burundi bwacu" ("Armastatud Burundi"). Sõnad Jean-Baptiste Ntahokaja jt, viis Marc Barengayabo.