FANDOM


Burkina Faso on Lääne-Aafrika siseosas asuv riik, paikneb Atlandi ookeani rannikust 500–800 km sisemaa pool. Piirneb põhjas Maliga, idas Nigeriga, kagus Beniniga, lõunas Togo ja Ghanaga ning edelas Elevandiluurannikuga, riigipiiri kogupikkus on 3193 km. 1984. aastani oli riigi nimi Ülem-Volta.

Ajalugu Edit

Inimesed on praeguse Burkina Faso alal elanud tuhaneid aastaid. Esimesed kütid-korilased tegelesid loomade küttimisega ning puuvilja ja köögivilja korjamisega. 11. ja 13. sajandi vahel saabusid mossid, kes rajasid praeguse Burkina Faso põhjaossa tugeva kuningriigi. Nad valitsesid seda ala kuni prantslaste saabumiseni 19. sajandi lõpul. 1897 sai riigist Prantsusmaa protektoraat. 1958 sai Ülem-Volta autonoomia ja 1960 Prantsusmaast sõltumattuse. Esimeseks presidendiks sai Maurice Yaméogo. Pärast presidendiks saamist keelustas Yaméogo teised parteid. Mitmed aastad olid Ülem-Volta inimesed valitsuse suhtes rahuolematud ja 1966 korraldasid sõjaväelased riigipöörde. 1983 tulid võimule Thomas Sankara ja Blaise Compaoré. Presidendiks sai Sankara, kes muutis 1984 riigi nime Burkina Fasoks ('ausate inimeste maa'). 1987 oli teine sõjaväeline riigipööre ning Sankara kukutati ja mõrvati. Presidendiks sai Compaoré.

Loodus Edit

Burkina Faso on merepiirita riik, mis asub lainjal lavamaal (200–500 m), kõrgeim koht on lääneosas asuv liivakiviala Ténakourou mägi (747 või 749 m). Suuremad jõed on Volta lähte jõed Must, Punane ja Valge Volta.

Kliima Edit

Valitseb kuiv lähisekvaatoriline kliima. Novembrist märtsini kestab kuivaperiood, kui Saharast puhub kuub kuiv tuul harmattan. Vihmaperiood kestab neli kuud, maist või juunist kuni septembrini, see on lühem riigi põhjaosas. Keskmine õhutemperatuur on talvel 25–26 °C, suvel 30–35 °C. Sajab 600-900 mm/a, edelaosas kuni 1700 mm/a.

Taimestik Edit

Burkina Fasos on leitud üle 2000 taimeliigi, millest suurem osa kõrrelised ja liblikõielised. Palju looduslike taimi kasutatakse toorainena loomasöödaks, toiduks või ravimiks. Palju liigid kasvavad ulatuslikult ka teistes Aafrika savannide piirkondades, siiski on seal kaks endeemi: Pandanus brevifrugalis ja Isoetes jaeger. Suuremat osa territooriumist hõlmab kõrgrohu savann, kohati leidub hõredaid savannimetsi ja põõsastikke, jõekaldal ka galeriimetsi. Kuival aastaajal sureb taimestik peaaegu täielikult välja. Vihmaperioodi ajal muutub maastik dramaatiliselt.

Loomastik Edit

Savannides elutsevad mitut liiki antiloobid, aafrika elevant, lõvi, leopard, gasellid, must-ninasarvik ja pärdikud, jõgede piirkonnas jõehobu ja krokodill. On ka närilisi ja madusid. Riigis on ligi 500 linnuliiki, sh jaanalind, mitut liiki toonekurgesid, u 50 erinevat röövlindu, koolibrilased, jäälindlased ja mesilasenäplased.

UNESCO Maailmapäraninimistu Edit

Lisamisaasta Nimetus Kirjeldus Pilt
2009
Loropéni varemed
Rohkem kui tuhande aasta vanused kindluse varemed on kõige paremini säilinud bobode kümnest kivist kaitseehitisest, ehitatud Trans-Sahara kaubanduse kuldajal.

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Burkina Faso on jagatud 13 piirkonnaks, mis on omakorda jaotatud 45 provintsiks ja 301 vallaks.

Majandus Edit

Burkina Faso on vähe arenenud põllumajandusmaa. Põhitegevus on karjandus (veised, kitsed, lambad). Haritaval maal, mis moodustab 18%, kasvatatakse pms hirssi, sorgot, maisi, aeduba, suhkruroogu ja köögivilja. Metsa kasutatakse kohalikuks kütteks. Maavaradest leidub mangaani-, vase- ja tinamaaki, kulda, fosforiiti ja boksiiti, ent riigi mäetööstus on vähene. Maanteid on 15 300 km (sh kõva kattega teid 1980 km). Ouagadougous ja Bobo-Dioulassos on rahvusvaheline lennujaam. Väliskaubanduses ületab eksport tunduvalt impordi. Välja veetakse põhiliselt kulda, puuvilja ja eluskarja. Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Prantsusmaa, Türgi ja Elevandiluurannik. Välisvõlga on 2422 mld dollarit. 46,7% rahvastikust elab all pool vaesus piiri.

Rahaühik on Kesk-Aafrika frank (XOF).

Rahvastik Edit

Burkina Faso on etniliselt kirev, seal elab vähemalt 60 rahvusrühma. Arvukamad on mossid (40% rahvastikust), grusid, senufod, bobod, lobid, fulbed, dogonid ja tuareegid. Kõneldakse 69 keelt, millest 60 on põlisrahvaste keeled. Riigikeel on prantsuse keel, teised keeled on veel mossi, mida räägib 40% rahvast, fula ja diula keel. Usklikest on 50% muslimid, 30% kristlased (pms rooma katoliku) ja 20% animistid. Suurem osa rahvast elab maa kesk- ja lõunaosas, hõredamini põhjaosas. Linnades elab 20,4% rahvastikust. 2050 elab ennustuste kohaselt riigis 47 430 000 inimest. 46,8% rahvastikust on alla 14 aastased, 15-64 aastase vanuseid on 50,7% ja üle 65 aastaseid 2,5%. Keskmine vanus on 16,8 a. Aastas kasvab rahvastik keskmiselt 3,103 %. Keskmine eluiga on 52,95 a, meestel 51 a ja naistel 54,9 a. 6-16 aastastele kehtib kohustuslik tasuta 6-klassiline algharidus, kuid u pool kooliealistest ei käi koolis. Kirjaoskajaid on 21,8%. Tervishoiukorraldus on algeline. Haiglad on vaid suuremates linnades. HIV-ga nakatunuid on täiskasvanute hulgas 1,6%.

Suurimad linnad Edit

Koht Linn Provints Elanikke (2006)
1. Ouagadougou Kadiogo 1 475 223
2. Bobo-Dioulasso Houé 489 967
3. Koudougou Boulkiemdé 88 184
4. Banfora Comoé 75 917
5. Ouahigouya Yatenga 73 153

Kultuur Edit

Arhitektuur Edit

Mt Tenakourou MS 1954

Traditsiooniline maja Ténakourou mäe tipu lähedal

Traditsioonilised elamud on ringikujulised (läbimõõduga 3-4 m) õlgkatusega punutud või saviseintega hütid.

Kirjandus Edit

Kirjaoskuse puudumisel anti pikka aega lugusid üle põlevest põlve. 1930. aastatel tekkis prantsuskeelne rahvuslik kirjandus. 1960. a-te mõjukaim kirjanik oli Nazi Boni, kelle eluajal sai alguse romaani- ja näitekirjandus.

Teater ja film Edit

Teater ühendab põlisrahvaste traditsiooni ja Prantsuse koloniaalteatri. Ouagadougou on suur Aafrika filmitööstuskeskus, kus toimub igaaastane Aafrika filmifestival. Tuntuim Burkina Faso lavastaja on Idrissa Ouédraogo.

Muusika Edit

Guri keelerühma rahvastele on iseloomulikud koori- ja rühmalaulud. Mosside ajaloolaulude süžeed pärinevad 14. saj-st. Pärandkultuuri omanäoline osa on rituaalsed maskitantsud. Popmuusika on enamasti prantsuskeelne. Olulisem keelpil on kora, mis on populaarne kogu Lääne-Aafrikas. Löökpillidest on olulisemad trumm, millel on osa Burkina Faso pärimusmuusikas, ja bendré trumm, membranofon, mis on valmistatud pudelkõrvitsast ja kaetud kits- või lambanahaga.

Toidukultuur Edit

Burkina Faso toit, tüüpilne Lääne-Aafrika köök, põhineb toiduainetel sorgo, hirss, riis, mais, maapähklid, kartulid, oad, jamss ja söödav muskushibisk. Tavalisem grillitud liha on lamba-, kitse-, veise- või kalaliha. Populaarsemad toidud on Tó – mõru viljaliha valmistatud küpsetatud ja purustatud hirsist, sorgost või maisist. Saadud tainas on segatud kastmega, mis on valmistatud köögiviljadest (tomatid, pina, sumbala, porgandid). Saadud hautisele lisatakse mõnikord lihatükke. Poulet Bicyclette – grillitud kanatoit, tavaline Lääne-Aafrikas, Riz gras – küpsetatud riis, koos sibulate, tomatite ja lihaga. Tavalisemad joogid on bissap - kibeda maitseline jook, valmistatud hapudest hibiski õitest ja magustatud suhkruga; deque – valmistatud ameerika hiidhirsist ja jogurtist; zoomkoom - karastusjook, valmistatud hirsijahust, ingverist, sidrunimahlast ja tamarindist. Kohalikud alkohoolsed joogid on hirsiõlu, dololo ning palmi vein ja liköör.

Sport Edit

Burkina Faso populaarseim spordiala on jalgpall. Meeste jalgpallikoondis pole kunagi MM-il pääsenud, kuid 2013 saavutati Aafrika rahvaste karikavõistlustel teine ja 1998 neljas koht. Riik on OM-il osalenud alates 1972. a-st, kuid ühtegi medalit pole võidetud. Peale jalgpalli on populaarsust kogumas kergejõustik. Riigi sportlased pole MM-il ega OM-il kõrgeid kohti saavutanud, kuid on võidetud medaleid Aafrika meistrivõistlustel. Rahvusvahelisel tasandil on edukas Burkina Fasos päritolu Belgiat esindav sprinter Élodie Ouédraogo. Riigis toimub igaaastane rahvusvaheline jalgrattavõistlus Tour de Faro, mis on analoogne Aafrika Tour de France.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Burkina Faso

Võeti kasutusele 4 VIII 1984. Panaafrika värvides plagu on jagatud kaheks võrdseks horisontaalseks väljaks, punaseks ja roheliseks. Lipu keskele on paigutatud kollane viisnurkne täht. Roheline tähistab riigi rikkalikke loodusvarasid, mis kindlustavad rahva heaolu. Punane sümboliseerib revolutsiooni kindlustamiseks valatud verd eile, täna ja homme. Veel tähistab see Burkina rahva ohvrimeelsust. Kollane täht on revolutsiooni ja vabaduse täht.

Vapp Edit

Coat of arms of Burkina Faso

Võeti kasutusele 1997. Lipuvärvides vapikilpi hoiavad kaks hõbedast täkku, kes sümboliseerivad rahva õilsat sugu. Vapikilbi taga on kaks ristatud oda, mis sümboliseerivad rahva kaitsetahet. Kilbi all on avatud raamat, mis tähistab haridust. Ülaservas on riigi nimi ja allservas prantsuskeelne rahvuslik deviis "Unité, Progrès, Justice" ('Ühtsus, progress, õiglus'). Lint ühendab kaht hirsitaime, mis sümboliseerivad küllust.

Hümn Edit

Riigihümn on "Le Ditanyè", ka "Une seule nuit" ('Üksainus öö'). Viis ja sõnad Thomas Sankara. Riigihümnina 1984. aastast.