FANDOM


Burchard II, ka Burckhardt, Bucca või Buka (umbes 1028 – 7 IV 1088 Ilsenburg) oli saksa vaimulik ja Halberstadti piiskop (1059–1088). Ta oli peapiiskopide Anno II ja Werneri vennapoeg.

1057. aastal sai Goslari keisripalee praostiks. 1059. aastal sai pärast Burchard I surma Halberstadti piiskopiks.

1062. aastal otsustas Saksa-Itaalia kirikukogu Augsburgis saata Burchard Heinrich IV asevalitseja keisrinna Agnes von Poitou soosingul Rooma õiguslikkust uurima. Ta toetas õigusjärgset paavsti Aleskander II-st vastupaavst Honorius II-le. Tänutäheks kinkis Aleksander Burchardile ametlikult ihaldatud palliumi.

10671068. aasta talvel ületades külmunud marši tungis Burchard Wilzi ja tegi Radgoscis maatasa slaavi paganate templi. Saksimaale naastes ratsutas püha musta hobusega. Hilise 12. sajandini laulsid ümbruskonna lapsed salmikest sellest vägiteost.

Buko von Halberstadt,
Bring doch meinen Kinde wat.
"Wat sall ik em denn bringen?"
"Goldne Schoh mit Ringen."

1073 .aastal oli Burchard Heinrich IV vastu ülestõusnud saksi mässajate poolel. 13 VII 1075 Hohenburgis Unstruti jõel ta vangistati ja anti üle Bambergi piiskopile. Väljasaatmisel Ungarisse aastal 1076 õnnestus tal põgeneda ja tagasi pöörduda Halberstadti. Seejärel oli Burchard iga keiserliku Henri IV vastase poolel, kaasa arvatud antikuningaet Rudolf von Rheinfeldeni ja Hermann von Salmi.

Pärast resolutsiooni 1085. aastal taotles Heinrich Mainzi kirikukogus Burchardit võimult kõrvaldada, aga ta oli vaid lühikest aega edukas. Burchardil tekkis tüli Ekbert II-ga, kes ei olnud temaga ühel arvamusel järgmise kuninga valimises. Jageluses sai piiskop vigastada ja ta suri peagi Harzi mägedes Ilsenburgi mungakloostris.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.