Buenos Aires (hisp 'head tuuled') on Argentina pealinn, asub La Plata lahe läänekaldal. Buenos Aires on riigi suurim, Lõuna-Ameerika teine ja suurim hispaaniakeelne linn. Elanikke 2 890 151 (2010), linnastus (Suur-Buenos-Aires) 13 716 866. Buenos Aires on populaarne turismisihtkoht ja tuntud oma Euroopaliku arhitektuuristiili ning rikkaliku kultuurielu poolest. Linnas on ka olulisel kohal teatrid. Buenos Aires on sündinud 266. Rooma paavst Franciscus ja Madalmaade kuninganna Máxima. 2018 toimuvad Buenos Aireses kolmandad noorte suveolümpiamängud.
Buenos Airese asutasid 1536 Hispaania kolonisaatorid, kuid 1541 olid nad põlisrahvaste rünnakute tõttu sunnitud piirkonnast põgenema. 1580 linn taasasutati ja sellest sai Peruu asekuninga residents. Aastatel 1816–1826 oli Buenos Aires Río de la Plata Ühendprovintside pealinn 1826. aastast on Buenos Aires olnud Argentina pealinn. 1880 eraldati omaette föderaalringkonnaks ja algas linna tormiline kasv. 19. sajandi teisel poolel oli mitu kollapalaviku puhangut, hukkus u 8% sadamalinna (porteño) elanikest. 1994 juudi kogukonna keskuse vastu korraldatud pommirünnakus hukkus 85 ja sai vigastada üle 300 inimese.
Buenos Aires on Lõuna-Ameerika üks tähtsaim linn ja transpordisõlm. Sealt lähtub 18 raudteeliini ning algab Paraná ja Uruguay jõe laevaliiklus, meresadama kaudu toimub kolmveerand Argentina väljaveost. Linnast 37 km kaugusel asub rahvusvaheline lennujaam. Linnas on hulk õppe-, teadus- ja kultuurasutusi, sh 1821 asutatud ülikool.
Linna iseloomustab laiade (100–140 m) tänavate rohkus. Kesklinnas asub elegante kauba- ja jalakäijate tänav Calle Florida. Linnas on Lõuna-Ameerika vanim metroo. Vanimad ehitised pärinevad 18. sajandist. Palju on monumente.
Buenos Airest on tugevalt mõjutanud Euroopalik kultuur, linna on kutsutud ka "Lõuna-Ameerika Pariisiks". Buenos Aireses asuv 1908 avatud Teatro Colón on üks maailma suurimad oopetriteatreid. Linnas on palju muuseume, mis on seotud ajaloo, kaunite kunstide, käsitöö, teatri ja popmuusikaga. Linnas asub loomaaed ja botaanikaaed, suur hulk haljastusega parke ja väljakuid, samuti kirikuid ja mitmeid arhitektuurilise tähtsusega pühakodasid. Buenos Aireses on sündinud tango muusika. Buenos Aires on olnud Argentina filminduse keskus üle 100 aasta. Esimene Buenos Aireses tehtud film oli "La bandera Argentina" (1897; režii Eugène Py).
Linnas elab u kolmandik Argentina rahvastikust. 89% linna elanikest on Euroopa päritolu. Kõneldakse pms hispaania keelt, kuid ka veidi inglise ja itaalia keelt. Buenos Aireses on harrastatumad spordialad jalgpall, golf, korvpall, ragbi ja maahoki.
Buenos Aires on jagatud 48 elamukvartaliks (barrios), millest suurim on Palermo (15,9 km²) ja väikseim San Telmo (1,3 km²). Elanike arvult on suurim Palermo (225 970 el, 2010).
Kliima on lähistroopiliselt niiske. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris 25 °C ja juulis 11 °C. Sajab 1215 mm/a. Miinuskraade esineb harva, madalaim õhutemperatuur −5,4 °C mõõdeti 9 VII 1918. Lumesadu esineb harva.