FANDOM


Rock'n'rolli Kuulsuste Hall
Buddy Holly cropped

Buddy Holly (1957)

Charles Hardin Holley (tuntud kui Buddy Holly; 7. september 1936 Lubbock, Texas – 3. veebruar 1959 Clear Lake, Iowa) oli USA laulja ja laulukirjutaja. Ta oli 1950. aastate keskel rock'n'rolli üks keskseid esindajaid. Buddy oli tema hüüdnimi ja Holly ühe plaadietiketi trükiviga, mille staar omaks võttis.

Ta oli neljalapselises peres noorim. Tema vanemad innustasid oma lapsi muusikaga tegelema. Holly esines esimest korda koos oma vendadega viieaastaselt. Buddy õppis küll nii viiulit kui ka klaverit mängima, kuid jäi siiski vaid kitarrile truuks. Ta mängis keskkoolis kantrimuusika ansamblites.[1] Talle avaldas mõju raadios kuuldud rütm ja bluus. Pärast seda, kui ta nägi 1955. aastal Elvis Presley esinemas, hakkas Buddy esitama rock'n'rolli. Hiljem samal aastal ostis ta elektrikitarri Fender Stratocaster. Aastal 1956 sõlmis ta lepingu Decca Recordsiga. Tema läbimurre saabus peagi.[2]

Buddy Holly's Fender Stratocaster, Buddy Holly Center, Lubbock, TX

Holly elektrikitarr Stratocaster

1957. aastal alustasid Holly ja tema taustaansambel The Crickets koostööd sõltumatu produtsendi Norman Pettyga stuudios Clovises New Mexicos. Samal aastal avaldasid nad hitlaulud "That'll Be the Day" ja "Oh, Boy!". 1957. aasta novembris avaldas Holly The Cricketsiga stuudioalbumi "The "Chirping" Crickets", mis jõudis Suurbritannia albumite edetabelis viiendale kohale. Edukateks osutusid ka Holly soololaulud "Peggy Sue" ja "Everyday".

1958. aasta jaanuaris esineti kahel korral "The Ed Sullivan Show'l". Lisaks käidu tuuril Austraalias ja Inglismaal. 1958. aasta augustis abiellus Holly Puerto Rico päritolu María Elena Santiagoga.[1] Sama aasta novembris tekkisid aga Holly ja The Cricketsi vahel lahkarvamused, mille tulemusena nende koostöö lõppes.

1959. aasta alguses pani Holly kokku uue taustaansambli, kuhu kuulusid teiste seas Waylon Jennings (bass) ja Tommy Allsup (kitarr). Nad alustasid Kesk-Läänes kontserttuuri "Winter Dance Party". Pärast Iowas Clear Lake'is esinemist otsustas Holly sõita järgmisesse esinemiskohta lennukiga. Varsti pärast õhkutõusu kukkus lennuk alla. Õnnetuses hukkusid peale Holly veel muusikud Ritchie Valens ja The Big Bopper.

Holly maeti tema kodulinna Lubbocki. Tema lesestunud naine oli sel ajal lapseootel. Üleelamiste tagajärjel tabas Mariat järgmisel päeval raseduse katkemine ja ta kaotas lapse.[3]

1978. aastal esilinastus Holly eluloofilm "The Buddy Holly Story". 1980. aastal avati Lubbockis Hollyt kujutav pronkskuju. Kuju on keskpunktiks Lubbocki kuulsuste alleele, mis autasustab Lubbocki muusikalisse ajalukku panustajaid. Lubbockis asub ka 1999. aastal avatud Buddy Holly muuseum. 2011. aastal sai ta Hollywoodi kuulsuste alleele omanimelise tähe.[4]

Ta oli üks esimestest, kes võeti 1986. aastal Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks. Ajakiri Rolling Stone on ta valinud saja kõigi aegade parima artisti seas 13. kohale.[5]

Holly mõjutas paljusid hilisemaid muusikuid ja ansambleid, sh The Beatlesi ja Eric Claptoni. Näiteks on saanud Beatlesi ('põrnikad') oma nime inspireerituna Holly taustaansambli The Crickets ('ritsikad') nimest.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 Jasinski, Laurie E. (2012). Handbook of Texas Music. Texas A&M University Press. ISBN 0-876112-97-1. 
  2. Buddy Holly. Encyclopædia Britannica
  3. "Päev, mil muusika suri: lennutragöödia tappis kolm rock’n’roll’i superstaari". Õhtuleht. 5. veebruar 2016
  4. "Buddy Holly's officially a Hollywood star". CNN.com. 8. september 2011
  5. "100 Greatest Artists". Rolling Stone.

Bibliograafia Edit

Välislingid Edit

Rock'n'rolli Kuulsuste Hall