FANDOM


Buddha in Sarnath Museum (Dhammajak Mutra)

Buddha kuju Sarnathis Indias, umbes 4. sajand eKr

Buddha (sanskriti keeles 'virgunu') oli India päritolu usuuuendaja, kes rajas budismi. Pärisnimena ja suure algustähega tähendab Buddha budismi rajajat Siddhārta Gautamat. Braahmanid olid India seisusliku süsteemi kõige kõrgem seisus juba Buddha ajal. Buddha ise kuulus kšatrijate seisusse, mis on hierarhiliselt üks aste madalam brahmaanidest, aga nii mõneski mõttes olid kšatrijad brahmaanidest üle, sest kšatrijad olid valitsejate ja sõdurite seisus. Brahmaanid ei olnud rikkad, aga nad olid paigutatud ühiskonnas esimesele astmele ja sellepärast tuli nendega arvestada. Buddha andis sõnale 'brahmaan' teise tähenduse, nimetades brahmaaniks seda, kes vastab tema nõuetele.

buddha (sanskr 'virgunu') on budismis teadvuse kõrgemasse seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimene. Sõna buddha on tuletis sanskriti verbijuurest budh ('virguma', 'ärkama'), mis tähistab inimest, kelle meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse.

Eesti keeles kirjutatakse Buddha suure algus tähega siis, kui tegemist on Šakjamuniga, buddha virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikse algustähega.

Theravaadas Edit

Theravaadas on buddha teadvuse kõrgemasse seisundisse jõudnud inimene, eelkõige Šākjamuni.

Mahajaanas Edit

Mahajaanas on buddha mõiste laiem ning seda käsitletakse kui igavest ja kõikjalviibivat olendit või printsiipi, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teistele olendite teed virgumisele, kuulutades neile seadmust. Varajases budismis nimetati buddhaks vaid Šākjamunit, kuid üsna pea kujunes arusaam, et buddhasid on olnud ka varem ja tuleb ka tulevikus.

Tripiṭaka varasemates tekstides mainitakse kuut buddhat, kes on ilmunud enne Šākjamunit; Buddhavamsas on nende arv kasvanud juba 24-ni. Esimese buddhana on nimetatud Dīpankarat, kes ennustanud ka Šākjamunile, et too saab tulevikus buddhaks. Šākjamunile eelnesid Krakutšanda (sanskr krakuchanda), Kanakamuni ja Kāšjapa (sanskr kāśyapa).

Paali kaanonis on mainitud, ka tulevast buddhat Maitrejat.

Hinajaanas Edit

Hinajaana seisukohalt peab buddha enne buddhaks saamist elama hulga elusid bodhisattvana. Oma meelt järk-järgult puhastades ja ennast buddhaks saamiseks ette valmistades. Lugusid buddha varasematest eludest sisaldavad džaatakad ja avadaanad. Selles elus, mil tal on ette nähtud buddhaks saada, avalduvad buddhal suurmehe tunnused ning elu lõpus laskub ta parinirvaanasse ehk täielikku nirvaanasse.

Budismi personoloogias on buddha eelkõige õpetaja, erinedes sellega pratjekabuddhadest, kes küll virguvad, kuid ei õpeta. Arhatitest erineb ta selle poolest, et jõuab virgumisele ise, mitte teistelt kuuldud õpetuste abil. Buddhade paljususe idee tõi kaasa buddha kuju mütologiseerimise ja nii ongi mahajaanas loodud palju mütoloogilisi buddhasid, nt Amitābha, Akšobhja jt.

Iga buddha loob oma buddhavälja, mida mütoloogiliste buddhade puhul kirjeldatakse ideaalsete utoopiliste maailmasüsteemidena. Mütoloogiliste buddhade seas on erilisel kohal vairotšana kui ürgbuddha, kellest lähtuvad kõik teised buddhad. Mahajaanas kujunes ka buddha kolme ihu (sanskr trikāya) kontseptsioon.

VadžrajaanasEdit

Vadžrajaanas kasutatakse mütoloogilisi buddhasid antropomorfsete sümbolitena kujustamisel ja neid nimetatakse dhjaanibuddhadeks.

Buddhade kohta kasutatakse mitmeid epiteete, millest olulisemad on nõndaläinu (skr tathāgata), hüvesläinu (skr sugata), bhagavat ja võitja (skr jina).

Mahajaana suutrades Edit

Mahajaana suutrades nimetatakse Buddhat "täielikult virgunuks" (sanskr samyaksam 'buddha') ja kõiketeadjaks (sarvajňa).

Selles artiklis on kasutatud Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia artiklit Buddha