FANDOM


Budapest on Ungari pealinn. Läbi linna voolav Doonau jagab linna kaheks osaks: läänes Buda ja idas Pest. Buda poolel kõrged künkad, samas kui Pestis on madalad tasandikud.

Rooma-ajal oli praeguse Budapesti piirkonnas Aquincumi linn. Ungarlased saabusid hiljem praeguse Óbuda ehk "Vana Buda" piirkonda ja sellest sai üks esimesi Ungari linnu. Pesti ehitati esimene kirik 1046. Mongolite sissetungi järgselt rajas kuningas Béla IV 1242. aastal Buda. Buda oli Ungari kuningriigi pealinn kuni Türgi võimuni aastatel 1541–1686.

1872 ühinesid Buda, Pest ja Óbuda üheks Budapesti linnaks. See arenes kiiresti ja 20. sajandi alguses oli see elanike arvult Euroopa kuues linn. Budapesti praegune linnamaastik, nt suured tänavad ja historistlikus stiilis ehitised pärinevad sellest ajast. Linn sai suuresti kannatada Teise maailmasõja ja Ungari ülestõusu ajal 1956. aastal.

Budapesti linnamaastikus valitsevad metsased Buda künkad, Doonau ja selle sillad, Margareti saar ja Pesti poolne jõekallas. Küngastest on muljetavaldavamad Gellért ja Várhegy, milla otsas asetseb Buda loss ja keskaegne linnaosa. Pesti poolel on suuremad vaatamisväärsused parlamendihoone, Püha Istváni basiilika ja tänav Andrássy út. Doonau kaldal paiknevad Buda loss ja Andrássy út on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Alates 1990. aastatest on üha enam inimesi suundud eeslinnadesse ja linna elanike arv on vähenenud. 2014 elas Budapestis 1 744 665 inimest ja linnastus üle 3,2 miljoni inimese. Linn on siiski säilitanud positsiooni Ungari tähtsama majandus- ja kultuurikeskusena. 2002. aastal tulenes kolmandik Ungari sisemajanduse kogutoodangust Budapestist. Linna külastab umbes 2,5 miljonit turisti aastas.

Geograafia Edit

Asukoht Edit

Budapest SPOT 1022

Budapesti satelliitfoto (2007)

Budapest asub Karpaatide jõgikonna keskel antiiksel kaubateel, kus Alföldi ja Dunántúli piirkonna vahel kulgeb Doonau jõgi. Lai Doonau on selles kohas olnud alati kergemini ületatav, kuna jõe keskel asuvad mõned saared.[1] Suurimad saared on Óbudai saar, Margareti saar ja Csepel. Csepel on Ungari suurim saar ja see jääb osaliselt Budapesti põhjaosa piiridesse.

Linna pindala on 525 km². Linna pikkus põhjast lõunasse umbes 25 km ja idas läände umbes 29 km.

Kliima Edit

Budapestis valitseb niiske mandriline kliima, mida mõjutavad Alföldi järsud temperatuurierinevused ning Dunántúli pehmem ja niiskem kliima. Talvel võib sadada palju lund ja temperatuur langeda alla −15 °C, kuid suvel esinevad kuumalained ja niiskus võivad teha ilma palavaks. Talvel võib Doonau külmuda ja see takistab detsembrist märtsini laevaliiklust.

Viited Edit

  1. (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk. ISBN 1-593394-92-6. 
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.