Bušmani naine
Bušmani mees
Bušmanid ehk sanid on sani keeli kõnelev rahvas Lõuna-Aafrikas. Elavad pms Kalahari ja Namibi kõrbes.
Sõna 'bušman' peetakse mõnikord solvavaks (inglk bushman 'võsa-inimene'), selle asemel – sanid ('teist-sugused', selle nimetuse panid naaberhõimud).
Bušmanid on Lõuna-Aafrika põliselanikud, kelle elupaik on seal asunud vähemalt 44 000 aastat. Bušmanid said suuresti kannatada bantude ja Euroopa kolonistide käe läbi 18.–19. sajandil. Ellujäänud põgenesid kõrbe või võeti orjadeks.
Bušmanid on traditsioonilise rändava eluviisiga kütid-korilased; jahirelvana kasu-tavad oda, viskenuia ja mürginooltega vibu. Mürki, mis halvab ohvri närvisüsteemi, saadakse mardikaliigi Diamphidia nigroornata vastsetest.
Bušmanid moodustavad omaette bušmani rassi, mille erijoonteks on kollakaspruun nahavärvus, väike kasv (150–155 cm) ja steatopüügia.
Bušmani keeled kuuluvad khoisani keelte rühma. Kirjakeelt enne eurooplaste saabumist ei tuntud. Enamik inimesi järgib šamanismi ja tradtisioonilisi usundeid, on ka kristlasi. Folkloor on üsna ulatuslik ja mitmekesine, neile omistatud kaljujoonised ja -maalid on levinud kogu Lõuna-Aafrikas. Tänapäeva rahvakunst piirdub lihtsa ornamendiga.
Arv u 100 000, sellest Botswanas 49 000, Namiibias 38 000, Angolas 6000, Sambias 1600 ja Zimbabwes 1200.