FANDOM


Brunei on Kagu-Aasias Malai saarestikus Kalimantani saare põhjarannikul asuv riik. Piirneb maismaal Malaisiaga (381 km), rannajoone kogupikkus 161 km. Brunei koosneb kahest osast, mida eraldavad Brunei laht ja 24-29 km laiune Malaisia riigi ala (Limbangi koridor).

Etümoloogia Edit

Legendi kohaselt avastas Brunei Awang Alak Betatar, kes oli liikunud Garangist Brunei jõe suudme alasse. Legendi järgi hüüatas ta maabumisel "Baru nah!" (tõlkes 'see on kõik' või 'seal'), sealt pärineb ka nimi "Brunei". 14. saj muudeti see Barunaiks, mis on tõenäoliselt pärit sakskriti keelsest sõnast "varuṇ" (वरुण), tõlkes 'ookean' või mütoloogiliselt 'ookeani asevalitseja'.

Ajalugu Edit

Esimesed kirjalikud allikad pärinevad arvatavasti 6. sajandi Vana-Hiinast, kus Borneo saare loodeosal oli nimetus P'o-li. 7. sajandil kutsusid araablased seda piirkonda Vijayapuraks (sanskriti 'võit'). 977 hakkasid hiinlased Brunei piirkonnale viitamisel kasutama P'o-li asemel Vijayapura.

Brunei ala vanimad teadaolevad asukad olid ibanid. U 200. a-st kuni 13. sajandi lõpuni kuulus Brunei Srivijaya kuningriiki ning seejärel hinduistlikku Majapahiti riiki. 15. sajandil rajati iseseisev Brunei sultanaat. 1521 külastas esimese eurooplasena Brunei Hispaania meremees Juan Sebastián de Elcano, kes pärast Fernão de Magalhãesi hukkumist juhtis esimest ümbermaailmareisi. 16.-17. saj-l laienes sultanaat Kalimantani saarele ning Lõuna- ja Kesk-Filipiinidele. 18. saj-l ohutas Brunei mereröövlite tegevus tugevasti nii hispaanlaste kui ka kaubandushuve. 19. saj hakkas Brunei seoses inglaste mõju tugevnemisega Kagu-Aasias, järk-järgult oma valdusi minetama. 1888 sai Briti protektoraadiks. Suurbritannia ettevõtted said piiramatu võimaluse kasutada Brunei loodusrikkusi.

Kaheksa päeva pärast rünnakut Pearl Harbourile tungis Bruneisse Jaapani sõjavägi 10 000 väeosaga. Kuue päeva pärast olid nad okupeerinud kogu riigi. Britid eeldasid Jaapani rünnakut, kuid puudusid ressursid ala kaitsta Euroopas käiva sõja tõttu. Ametlikuks keeleks sai jaapani keel. Kohalik valuuuta asendati, mis sai hiljem tuntuks, kui duit pisang (banaaniraha). 1943. aasta hüperinflatsioonil kaotas valuuta väärtuse. Liitlaste rünnakud põhjustasid kaubanduse languse ning toidu ja ravimite nappuse. 10. juuni 1945 maabus Bruneis Austraalia 9. divisioon, neid toetasid Ameerika õhu- ja mereväe üksused. Bruneid pommitati ulatuslikult. Hävis palju hooneid, sh mošee. Jaapani väed loovutasid Brunei lõpuks 10. september 1945. 1959 omavalitsus taastati ja kehtestati põhiseadus. Brunei iseseisvus 1 I 1984.

Geograafia Edit

Brunei asub Borneo saare põhjakaldal Lõuna-Aasias. Territoriaalseid veid 500 km². Pinnamoes on valdav alluviaalmadalik.

Kliima Edit

Valitseb ekvatoriaalne kliima. Kesk t° 26-28 °C. Sajab kogu aasta, rannikul 2500-300 mm, mägedes 4000-4500 mm.

Taimestik Edit

2/3 maa-alast hõlmab troopiline vihmamets.

Loomastik Edit

Brunei loomastik on liigirikas. Vihmametsas elavad bantengi biruang (malai karu), pantrik, suurkantšil, tumesambar, muntjak, habesiga, sumatra saarmas, paguuma, harsa, tšiibet ja künnisküülik, poolahvilistest tüseloori, läänekandlane ja tupaia, ahvidest makaak, lapundas ja languur, inimahvlastest hõbegibon ja kalimantani orangutan. Palju sisalikulisi, sh puriagaam, kalimantani kurtvaaran, lenddraakon ja mitu liiki skinke, madusid, sh kuningkobra, tiiger- ja võrkpüüton, mangrooviboiga, linktrait. Kohata võib ka hari- ja siiami krokodillii. Haruldasemad linnud on argusfasaan ja kiiverlaup, kaljukoobastes pesitseb hallsalangaan.

Majandus Edit

Rahvastik Edit

u 97 % elanikest elab riigi lääneosas asuvas rannikuvööndis, samas kui ainult 10 000 inimest elab mägises Temburongi piirkonnas.

Suurimad linnad Edit

Suurim linn on pealinn Bandar Sari Begawan (140 000 el; 2010). Teised suurimad linnad on veel sadamalinn Muara, naftat eksportiv linn Seria ja tema naaberlinn Kuala Betit.

Kultuur Edit

Brunei kultuur on hiduismi ja islami mõjutustega malai kultuur.

Arhitektuur Edit

Arhitektuuris on kõrvuti moodsad nüüdisehitised, traditsioonilised vee kohale vaiadele ehitatud majad ja maaelanike kahekorruselised pikkmajad.

Kunst Edit

Rahvakunstis on enim arenenud kangakudumine, puunikerdus ja metallehitustöö.

Kirjandus Edit

Kirjanduse tähtsaim teos on eepos "Sya'ir Awang Simawn".

Muusika Edit

Rahvamuusikas on tuntud kalurilaulud adai-adai ja mitmesugused tantsud, nt benari, zapin (jipin). Tuntumad rahvapillid on kellad, gongid ja 6-keeleline lauto gambus.

Toidukultuur Edit

Brunei kööki on tugevasti mõjutanud naaberriigid Malaisia, Singapur ja Indoneesia. Nagu ka ülejäänud Kagu-Aasia piirkonnas on ka Bruneis olulisemad toiduained kala ja riis, veiseliha on kallis ja seega vähem levinud. Alkohol on Bruneis keelatud. Maapiirkondades kütitakse ulukeid. Toidud on tihti vürtsikad ja süüakse üldiselt riisi ja nuudlitega. Populaarsemad toidud on nasi lemak ja puteri nanas. Üks väheseid vaid Bruneile omaseid toite on ambuyat - saagojahust pallike, mis mässitakse sisse bambuses kahvliga ja kastetakse hapu puuvilja kastmesse. Tavalised joogid on kookospiim, puuviljamahl, tee ja kohv.

Sport Edit

Brunei on üks kõige vähem arenenud rahvaid spordi vallas. Brunei osales OM-il esmakordselt 1988, kuid ilma ühegi sportlaseta. Riik osales OM-il taaskord 1996. Brunei pole kunagi osalenud taliOM-il ega võitnud ühtegi olümpiamedalit. Esmakordselt osaleti paraOM-il 2012.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.