Briti Neitsisaared on Briti meregaune ala Kariibi meres Puerto Ricost idas. Koos USA ja Hispaania Neitsisaartega moodustab Neistisaarte saarestiku. Hõlmab neli peasaart Tortola, Virgin Gorda, Anegada ja Jost Van Dyke ning üle viiekümne väiksema saae ja korallsaare. Austatud on umbes 15 saart. Pealinn Road Town asub suurimal saarel Tortolal, mis on 20 km pikk ja 5 km lai (55,7 km². Saarte 27 800 elanikust elab 23 000 Tortolal.
Ajalugu[]
Saare esmaasukad aravakid saabusid Lõuna-Ameerikast u 100 eKr. Aravakid asustasid saari kuni 15. sajandini. Esimesena eurooplasena avastas saared Christoph Kolumbus 1493 oma teisel reisil Ameerikasse ning pani neile katoliku pühaku Ursula ja tema saatjate järgi nimeks Püha Ursula ja Üheteistkümne Tuhande Neitsi saared (Santa Ursula y las Once Mil Vírgenes). 17. sajandil kasutasid Hollandi piraadid Tortolat varjupaigana, saartele hakkas saabuma ka Hollandi ja Briti koloniste. Britid rajasid sinna suhkruroo istandusi, millest sai peamine põllukultuur ja Aafrikast hakati tooma orje. Saarte majandus õites 19. sajandi keskpaigani, kui kaotati orjus ning katastroofilised orkaanid ja ühe suurenev suhkrupeedi kasvatus Euroopas ja USA-s vähendas oluliselt suhkruroo tootmist ja selle tõttu hakkas majanduslik kasum langema. 1960 said saared omaette asumaaks.
Geograafia[]
Enamik ligi 60 troopilisest saarest on vulkaanilise tekkiga ja mägised. Kõrgem koht Tortola saarel asuv Mount Sage (521 m). Ainult Anegada on madal lubjakivist korallsaar. Mets hõlmab 20%. Saartel asub neli rahvusparki.
Kliima[]
Valitseb troopiline kliima. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21 °C ja juulis 27 °C. Sajab 1150 mm/a, rohkem mägedes ja vähem rannikul. Sajusem septembrist novembrini, kuivem veebruar-märts. Juunist novembrini esineb orkaane.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Alla 15-aastaseid on rahvastikust 21,9%, 15-64 aastaseid 73% ja üle 64-aastaseid 5% (2003 seisuga). Linnarahvastiku osatähtsus on 40%. Eluiga 77,3 a, meestel 76 ja naistel 78,6. 83,4% rahvastikust moodustavad mustanahalised, 7% pms Briti päritolu valged ja 9,6% on muid (India päritolu, mulatid). Kirjaoskajaid 98%.
Keel[]
Ametlik keel on inglise, kuid suhtlemiskeelena kasutatakse ka inglise kreooli ja hispaania keelt.
Usundid[]
84% elanikest on protestandid (23% metodistid, 12% anglikaanid), 9% katoliiklased, 2% hinduistid ja 1% islamiusulised.
Majandus[]
Briti Neitsisaared on jõukamaid riike Kariibi mere piirkonnas. 2005 oli SKT 1 in kohta 38 500 $. Turism moodustab riigi kogutoodangust 45%.
Briti Neitsisaared on maksuparadiisimaa, registreeritud on u 400 000 välisfirmat (40% kõigist maailma registreeritud offshore-firmadest).
Kasvatatakse suhkruroogu, banaani ja kookospähklit. Peetakse veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja kodulinde. Rannaveest püütakse kala. Peamised väljaveo on rumm, värske kala, lihatooted ja puuvili. Peamised kaubanduspartnerid on USA Neitsisaared, Puerto Rico ja USA.
Transport[]
Maanteid on 200 km. Saartel on viis lennujaama.
Kultuur[]
Briti ja USA Neitsisaared on küll eraldi territooriumid, aga nende kultuurisuhted on tihedalt seotud.
Sport[]
Tänu oma asukohale ja kliimale on Briti Neitsisaarte olulisem spordiala purjetamine. OM-il on osaletud 1984. aastast, medalit pole võidetud. Ainsal taliolümpial 1984.
Sümboolika[]
Lipp[]
Võeti kasutusele 15 XI 1960, see on tüüpiline Briti asumaade lipp. Sinise välja vardapoolses ülanurgas on Suurbritannia lipp, lehvil aga valduse ametlik vapp. Lipu eripäraks on see, et vapikilp on lipu ühel küljel üht- ja teisel teistpidi, mõlemal poolel on vapil kujutatud "Püha Ursula" näoga lipuvarda poole.
Vapp[]
Võeti kasutusel 1960.