| Briti Columbia provints British Columbia (inglise) |
|||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Deviis: Splendor sine occasu | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Victoria | ||||
| Rahvaarv | 5 174 724 (2021) | ||||
| Pindala | 944 735 km² | ||||
Briti Columbia on Kanada 1. järgu haldusüksus. See on riigi kõige läänepoolsem provints, paiknedes Vaikse ookeani ja Kaljumäestiku vahel. See piirneb põhjas Yukoni ja Loodealadega, idas Alberta provintsiga, lõunas USA osariikide Montana, Idaho ja Washingtoniga ning loodes Alaska osariigiga.
Briti Columbia ulatus põhjast lõunasse on 1180 kilomeetrit ja idast läände kõige laiemas kohas 1030 kilomeetrit. Sellel on mitmekesine kliima ja ainulaadne maastik, ulatudes saarte ja fjordidega liigestatud rannikust kõrgete tippudega Kordiljeeride mäestikuni lääneosas ning suurte lavamaadeni sisemaal.[1]
Briti Columbia oli üks viimaseid piirkondi Põhja-Ameerikas, mida uuriti ja asustati. 20. sajandi teisel poolel kerkis Briti Columbia esile riigi juhtiva provintsina rahvastiku- ja majanduskasvu poolest. Briti Columbia pealinn on Victoria, mis asub Vancouveri saare lõunatipus. Suurim linn on Vancouver, mis on üks suurimaid sadamaid Kanadas ja kogu Põhja-Ameerika lääneosas.[1] Elanike arv on provintsis 2021. aasta seisuga 5 174 724, millega on see elanike arvult riigi kolmas provints.
Geograafia[]
Pinnamood[]
Briti Columbia reljeefkaart
Suurem osa Briti Columbiast paikneb Kordiljeeride mäestikusüsteemis, mis kulgeb Ameerika mandri lääneosas põhjas põhjapolaarjoonest kuni Lõuna-Ameerika lõunaosani. Briti Columbias on arvukalt loode-kagusuunas kulgevaid mäeahelikke, mille vahel paiknevad orud ja sisemaal laiad plaatood, kuhu inimasustus on koodunud. Kaks suurimat mäeahelikku on Rannikuahelik, mis paikneb provintsi lääneosas, ja Kanada kaljumäestik, mis jääb provintsi idaosasse. Kõrgeim tipp on provintsi loodeosas Alaska piiri lähedal asuv Mount Fairweather (4663 meetrit), mis kuulub Rannikuaheliku koosseisu Saint Eliase mäeahelikku. Rannikul asuvad sajad mägised saared, millest suurimad on Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestikku kuuluv Grahami saar. Vancouveri linnast lõunasse jääb lai Fraseri jõe delta, mis on suurim rannikumadalik. Sisemaal asub mägede vahel künklikke lavamaid, mis on mägedest täielikult ümbritsetud.[1]
Veestik[]
Briti Columbias koosneb kolmest suurimast jõgede süsteemist, milleks on Peace provintsi põhjaosas, Fraser, kuhu voolavad peaaegu kõik siseosa lavamaa jõed, ning Columbia provintsi kagu- ja lõunaosas. Väiksema valglaga jõed, näiteks Skeena, Nass ja Stikine, suubuvad provintsi loodeosas Vaiksesse ookeani. Kirdeosas voolav Liardi jõgi suubub Mackenzie jõkke, mis omakorda suubub Põhja-Jäämerre.[1]
Briti Columbia pikim jõgi on Fraser (1375 km), mille lähe asub Kaljumäestikus Yellowheadi kuru lähedal ning voolab põhja ja seejärel edela suunas Prince George'i linna, kus see pöörab peaaegu otse lõunasse, voolates 300 kilomeetrit Hope'i asulani ja seejärel lääne suunas läbi põllumaade lõunasse ning suubub Vancouveri juures Vaiksesse ookeani.[1]
Kliima[]
29. juunil 2021 mõõdeti Briti Columbia lõunaosas asuvas Lyttoni külas Kanada kõigi aegade kõrgeim õhutemperatuur, milleks oli 49,5 °C. Briti Columbia provintsi madalaim õhutemperatuur mõõdeti Smith Riveris 31. jaanuaril 1947, mil oli –58,9 °C külma.
Rahvastik[]
Suurimad linnad[]
| Nr | Linn | Elanikke (2016) |
|---|---|---|
| 1. | Vancouver | 631 486 |
| 2. | Surrey | 517 887 |
| 3. | Burnaby | 232 755 |
| 4. | Richmond | 198 309 |
| 5. | Abbotsford | 141 397 |
| 6. | Coquitlam | 139 284 |
| 7. | Kelowna | 127 380 |
| 8. | Nanaimo | 90 504 |
| 9. | Kamloops | 90 280 |
| 10. | Victoria | 85 792 |
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 British Columbia. Encyclopædia Britannica. Vaadatud 25.10.2017