FANDOM


República Federativa do Brasil (portugali)
Flag of Brazil.png Coat of arms of Brazil.png
Hümn: "Hino Nacional Brasileiro"
BRA orthographic.png
PealinnBrasília
Rahvaarv208 733 102 (2018)
Pindala8 515 767 km²
Ametlikud keeledportugali
Rahvuspüha7. september
RahaühikBrasiilia reaal (BRL)
Tippdomeen.br
Brasiilia Liitvabariik on Lõuna-Ameerika ja Ladina-Ameerika suurim riik. See on nii pindalt kui karahvaarvult maailma viies riik. See on suurim portugalikeelne riik ja ainus Ameerikas ainus. Brasiilia piirneb idas Atlandi ookeaniga, põhjas Venezuela, Guyana, Suriname ja Prantsuse ülemere territooriumi Prantsuse Guajaanaga, loodes Colombiaga, läänes Boliivia ja Peruuga, edelas Argentina ja Paraguayga ning lõunas Uruguayga. Brasiilia piirneb kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili ning hõlmab Lõuna-Ameerika mandrist ligi poole.

Enne eurooplaste saabusid elasid Brasiilia alal arvukad indiaanihõimud. Esimese eurooplasena saabus Brasiilia rannikule 1500. aastal Pedro Álvares Cabral, kes kuulutas selle Portugali kuningriigi valdusse. 1815. aastal loodi Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriik. Brasiilia saavutas iseseisvuse 1822. aastal, misjärel loodi Brasiilia keisririik. 1889. aastal kuulutati Brasiilia vabariigiks.

Suure osa riigist hõlmab Amazonase vihmamets, mis on maailma üks liigirikkamaid piirkondi. Riigi pealinn on Brasília ja suurim linn São Paulo. Koos Argentina ja Tšiiliga on Brasiilia üks ABC-riikidest.

Etümoloogia Edit

Brasiilia on saanud nime siiltsesalpiinia (Paubrasilia echinata) indiaanikeelsest nimetuse pau-brazil järgi.

Geograafia Edit

Next Pikemalt artiklis Brasiilia geograafia
Brazil Blue Marble

Brasiilia sateliitpilt

Brasiilia hõlmab Lõuna-Ameerika mandrist ligi poole – 47%. Maismaapiiri pikkus on 16 145 kilomeetrit. Brasiilal on maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Kõige pikem on piir Boliivia (3403 km), Peruu (2659 km) ja Venezuelaga (2137 km). Kirdes ja kagus piirneb Brasiilia Atlandi ookeaniga. Rannajoone pikkus on 7491 km.[1]

Brasiilia territooriumile jääb arvukalt saarestikke, sh Fernando de Noronha, Rocase atoll, São Pedro ja São Paulo saarestik ning Trindade ja Martim Vaz.

Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.

Pinnamood Edit

Kõige kõrgem mägi on Venezuela piiril Guajaana mägismaal asuv Pico da Neblina (2994 m).[1]

Kliima Edit

Kliima on peamiselt troopiline, lõunas parasvöötmeline.[1]

Taimestik Edit

River in the Amazon rainforest

Amazonase vihmamets

Brasiilia kõige suurima liigirikkama taimestikuga riik maailmas – umbes 55 000 liiki. Umbes 30% liikidest on endeemid.

Ligi 60% Brasiilia territooriumist on kaetud metsadega, mis moodustavad 12% maailma metsadest. Brasiilia ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad on maailma ühed liigirikkamad.[2]

Brasiilia mägismaa põhja- ja keskosa hõlmab põõsassavann kampo ning kuiva kliimaga kirdeosa heitlehine hõrendik kaatinga. Kirderannikul esineb mangroovi. Kaguranniku piirkonda katnud troopilist metsa (Mata Atlântica) ja lõunaosa lähistroopilist vihmametsa on säilinud väga vähe.[3]

Loomastik Edit

Brasiiliat on loetud maailma kõige liigirikkama elustikuga riigiks maailmas. Seal on suurim magevee kalade (umbes 3000) ja imetajate (ligi 700) mitmekesisus. Brasiilias on linnuliikide arvukuselt (üle 1800) maailmas kolmas, kahepaiksete (744) ja päevaliblikate liikide (3150) arvukuselt teisel ning roomajate liikide (468) arvult viiendal kohal. Palju on ohustatud liike.

Koerlastest lakkhunt, võsakoer, selvakoer, koitrebane ja pamparebane ning kaslastest jaaguar, puuma, pikksabakass, otselot, ontsilla ja jaguarundi. Teistes imetajatest elavad Brasiilias muuhulgas suur-sipelgaõgija, mitut liiki laiskloomi ja vöölasi, ninakaru, hiidsaarmas, taapir, pekaarilased, soohirv, pampahirv ja maailma suurim näriline kapibaara. Primaate tuntakse umbes 75 liiki, esinevad teiste seas möiraahv, kaputsiinahv, karbusahvlased, marmosett ja tamariin. Vihmametsades elab maailma suuruselt teine ämbliklane, hiidlinnutapik.

Brasiilia on linnuliikide arvestuses Colombia ja Peruu järel maailmas kolmandal kohal. Endeemseid linnuliike on 233. Esindatud on muuhulgas papagoilised, tuukanlased, järanoklased, flamingolased, partlased, kondorlased, haugaslased, kakulised ja koolibrilased. Brasiilia ja ühtlasi Lõuna-Ameerika suurim lind on lennuvõimetu nandu.

Brasiilia siseveekogudes elutsevad teiste seas piraajad, astelraid, elektriangerjad, kaimanid ja hiidanakondad.

Kaitsealad Edit

Next Pikemalt artiklis Brasiilia rahvuspargid

2017. aasta seisuga on Brasiilias 21 UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud objekti, millest seitse on looduspärandid.

Brasiilias on 71 rahvusparki.

Keskkonnaprobleemid Edit

Amazonie deforestation

Metsade vähenemine Amazonase vihmametsas

Brasiilia on olnud maailma suurim vihmametsade raadaja, kuna Amazonase vihmametsi on raiutud kõige kauem – alates 1960. aastatest – ja kõige suuremas ulatuses. Viimastel aastatel on metsade vähenemise tempo aeglustunud, kuid endiselt raiutakse aastas umbes viis miljonit hektarit metsa.[2]

Väiketalunikud on langetanud metsa ja rajatud alepõlde juba aastasadu, kuid nüüdisaegset tehnikat kasutavad suurettevõtted rajavad metsade asemele suuri karjamaid ja põlde. Põhiosale raadatud metsaaladele rajatase karjamaid (umbes 60%). Väikestel alepõldudel mets aja jooksul taastub, kuid suurtel raadatud aladel kannab erosioon toitainerikkama mullakihi minema, mistõttu ei saa mets neil aladel enam taastuda.[2]

Brasiilia valitsus on püüdnud vähendada metsade seaduslikku ja ebaseaduslikku raiet ning on looduslike ökosüsteemide säilimise nimel pööranud tähelepanu kaitsealade rajamisele. Raskesti ligipääsetavatel aladel ei suudeta siiski metsalangetust kontrollida. Lisaks soodustab ebaseaduslikku metsaäri korruptsioon, mis on riigis tõsiseks probleemiks.[2]

Haldusjaotus Edit

Next Pikemalt artiklis Brasiilia haldusjaotus

Brasiilia jaguneb 26 osariigiks (estados) ja üheks liiduringkonnaks (distrito federal). Geograafiliselt võib need jagada viie piirkonna vahel: Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkond. Osariigid jagunevad omakorda kokku 5570 vallaks.

Rahvastik Edit

Majandus Edit

Loodusvarade hulka kuuluvad boksiit, kuld, rauamaak, mangaan, nikkel, fosfaat, plaatina, tina, uraan, nafta ja puit.[1]

Põllumajanduse all on 32,9% maa-alast. Kasvatatakse kohvi, soojaubasid, nisu, riisi, maisi, suhkruroogu, kakaod ja tsitruseid. Peetakse veiseid.[1] 2016. aastal oli Brasiilia maailmas USA järel teine sojakasvataja (103 miljonit tonni).

Brasiilias on olulisel kohal metsatööstus. Riigi lõunaosasse on rajatud suuri metsaistandusi, kus kasvatatakse peamiselt eukalüpti ja mändi. Viimaste aastakümnete jooksul on riigi metsatööstus kiiresti arenenud ja üha enam puitu väärindatakse oma riigis enne selle eksporti. Brasiilia kuulub maailmas esirinda paljude puittoodete, tselluloosi ja paberi ekspordilt. Samuti on Brasiilia maailma suurim puusöetootja.[2]

Kultuur Edit

Sport Edit

Brazil and Colombia match at the FIFA World Cup 2014-07-04 (33)

2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused

Next Pikemalt artiklis Jalgpall Brasiilias

Populaarseim spordiala on jalgpall. Brasiilia esindusmeeskond on tulnud maailmameistriks rekordiliselt viiel korral (aastatel 1958, 1962, 1970, 1994 ja 2002). Brasiilia on võõrustanud jalgpalli maailmameistrivõistlusi aastatel 1950 ja 2014.

Teised populaarsemad spordialad on võrkpall, korvpall, autovõidusõit ja võitluskunstid. Lisaks on Brasiilias alguse saanud mitu spordiala, näiteks rannajalgpall ja saalijalgpall.

2016. aastal peeti Rio de Janeiro esimesed Lõuna-Ameerikas toimunud suveolümpiamängud. Lisaks on Brasiilia kahel korraldanud Panameerika mänge: 1963. aastal São Paulos ja 2007. aastal Rio de Janeiros.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Brazil

Võeti kasutusele 19 XI 1889. Viimane muudatus tehti 11 V 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Plagu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" ('kord ja edu'). Roheline sümboliseerib maa ääretuid vihmametsasid. Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15 XI 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasíliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet. Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult.

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Brazil. The World Factbook. cia.gov.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Liiber, Ülle; Kull, Ain; Rootsmaa, Vaike; Pragi, Uudo (2017). Geograafia gümnaasiumile. III kursus. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto, lk 79. ISBN 978-9949-460-27-4. 
  3. Brasiilia. ents.ee. Vaadatud 8.6.2018