FANDOM


República Federativa do Brasil (portugali)
Flag of Brazil.png Coat of arms of Brazil.png
Hümn: "Hino Nacional Brasileiro"
BRA orthographic.png
PealinnBrasília
Rahvaarv208 846 892 (2018)[1]
Pindala8 515 767 km²
Ametlikud keeledportugali
Rahvuspüha7. september
RahaühikBrasiilia reaal (BRL)
Tippdomeen.br
Brasiilia Liitvabariik on Lõuna-Ameerika ja Ladina-Ameerika suurim riik. See on nii pindalt kui ka rahvaarvult maailma viies riik. See on suurim portugalikeelne riik ja Ameerikas ainus. Brasiilia piirneb idas Atlandi ookeaniga, põhjas Venezuela, Guyana, Suriname ja Prantsuse ülemere territooriumi Prantsuse Guajaanaga, loodes Colombiaga, läänes Boliivia ja Peruuga, edelas Argentina ja Paraguayga ning lõunas Uruguayga. Brasiilia piirneb kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili ning hõlmab Lõuna-Ameerika mandrist ligi poole.

Enne eurooplaste saabusid elasid Brasiilia alal arvukad indiaanihõimud. Esimese eurooplasena saabus Brasiilia rannikule 1500. aastal Pedro Álvares Cabral, kes kuulutas selle Portugali kuningriigi valdusse. 1815. aastal loodi Portugali, Brasiilia ja Algarvede ühendkuningriik. Brasiilia saavutas iseseisvuse 1822. aastal, misjärel loodi Brasiilia keisririik. 1889. aastal kuulutati Brasiilia vabariigiks.

Suure osa riigist hõlmab Amazonase vihmamets, mis on maailma üks liigirikkamaid piirkondi. Riigi pealinn on Brasília ja suurim linn São Paulo. Koos Argentina ja Tšiiliga on Brasiilia üks ABC-riikidest.

Etümoloogia Edit

Brasiilia on saanud nime siiltsesalpiinia (Paubrasilia echinata) indiaanikeelsest nimetuse pau-brazil järgi.

Geograafia Edit

Next Pikemalt artiklis Brasiilia geograafia
Brazil Blue Marble

Brasiilia sateliitpilt

Brasiilia hõlmab Lõuna-Ameerika mandrist ligi poole – 47%. Maismaapiiri pikkus on 16 145 kilomeetrit. Brasiilal on maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Kõige pikem on piir Boliivia (3403 km), Peruu (2659 km) ja Venezuelaga (2137 km). Kirdes ja kagus piirneb Brasiilia Atlandi ookeaniga. Rannajoone pikkus on 7491 km.[1]

Brasiilia territooriumile jääb arvukalt saarestikke, sh Fernando de Noronha, Rocase atoll, São Pedro ja São Paulo saarestik ning Trindade ja Martim Vaz.

Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.

Pinnamood Edit

Kõige kõrgem mägi on Venezuela piiril Guajaana mägismaal asuv Pico da Neblina (2994 m).[1]

Kliima Edit

Kliima on peamiselt troopiline, lõunas parasvöötmeline.[1]

Taimestik Edit

River in the Amazon rainforest

Amazonase vihmamets

Brasiilia kõige suurima liigirikkama taimestikuga riik maailmas – umbes 55 000 liiki. Umbes 30% liikidest on endeemid.

Ligi 60% Brasiilia territooriumist on kaetud metsadega, mis moodustavad 12% maailma metsadest. Brasiilia ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad on maailma ühed liigirikkamad.[2]

Brasiilia mägismaa põhja- ja keskosa hõlmab põõsassavann kampo ning kuiva kliimaga kirdeosa heitlehine hõrendik kaatinga. Kirderannikul esineb mangroovi. Kaguranniku piirkonda katnud troopilist metsa (Mata Atlântica) ja lõunaosa lähistroopilist vihmametsa on säilinud väga vähe.[3]

Loomastik Edit

Brasiiliat on loetud maailma kõige liigirikkama elustikuga riigiks maailmas. Seal on suurim magevee kalade (umbes 3000) ja imetajate (ligi 700) mitmekesisus. Brasiilias on linnuliikide arvukuselt (üle 1800) maailmas kolmas, kahepaiksete (744) ja päevaliblikate liikide (3150) arvukuselt teisel ning roomajate liikide (468) arvult viiendal kohal. Palju on ohustatud liike.

Koerlastest lakkhunt, võsakoer, selvakoer, koitrebane ja pamparebane ning kaslastest jaaguar, puuma, pikksabakass, otselot, ontsilla ja jaguarundi. Teistes imetajatest elavad Brasiilias muuhulgas suur-sipelgaõgija, mitut liiki laiskloomi ja vöölasi, ninakaru, hiidsaarmas, taapir, pekaarilased, soohirv, pampahirv ja maailma suurim näriline kapibaara. Primaate tuntakse umbes 75 liiki, esinevad teiste seas möiraahv, kaputsiinahv, karbusahvlased, marmosett ja tamariin. Vihmametsades elab maailma suuruselt teine ämbliklane, hiidlinnutapik.

Brasiilia on linnuliikide arvestuses Colombia ja Peruu järel maailmas kolmandal kohal. Endeemseid linnuliike on 233. Esindatud on muuhulgas papagoilised, tuukanlased, järanoklased, flamingolased, partlased, kondorlased, haugaslased, kakulised ja koolibrilased. Brasiilia ja ühtlasi Lõuna-Ameerika suurim lind on lennuvõimetu nandu.

Brasiilia siseveekogudes elutsevad teiste seas piraajad, astelraid, elektriangerjad, kaimanid ja hiidanakondad.

Kaitsealad Edit

Next Pikemalt artiklis Brasiilia rahvuspargid

2017. aasta seisuga on Brasiilias 21 UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud objekti, millest seitse on looduspärandid.

Brasiilias on 71 rahvusparki.

Keskkonnaprobleemid Edit

Amazonie deforestation

Metsade vähenemine Amazonase vihmametsas

Brasiilia on olnud maailma suurim vihmametsade raadaja, kuna Amazonase vihmametsi on raiutud kõige kauem – alates 1960. aastatest – ja kõige suuremas ulatuses. Viimastel aastatel on metsade vähenemise tempo aeglustunud, kuid endiselt raiutakse aastas umbes viis miljonit hektarit metsa.[2]

Väiketalunikud on langetanud metsa ja rajatud alepõlde juba aastasadu, kuid nüüdisaegset tehnikat kasutavad suurettevõtted rajavad metsade asemele suuri karjamaid ja põlde. Põhiosale raadatud metsaaladele rajatase karjamaid (umbes 60%). Väikestel alepõldudel mets aja jooksul taastub, kuid suurtel raadatud aladel kannab erosioon toitainerikkama mullakihi minema, mistõttu ei saa mets neil aladel enam taastuda.[2]

Brasiilia valitsus on püüdnud vähendada metsade seaduslikku ja ebaseaduslikku raiet ning on looduslike ökosüsteemide säilimise nimel pööranud tähelepanu kaitsealade rajamisele. Raskesti ligipääsetavatel aladel ei suudeta siiski metsalangetust kontrollida. Lisaks soodustab ebaseaduslikku metsaäri korruptsioon, mis on riigis tõsiseks probleemiks.[2]

Riigikord Edit

Encontro entre Presidente Temer e Presidente eleito Bolsonaro 2 (cropped)

Jair Bolsonaro

Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune Brasiilia põhiseadus võeti vastu 5. oktoobril 1988 ja seda on sageli muudetud.

Brasiilia riigipea on president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht ja vägede ülemjuhataja. President valitakse otsevalimistel neljaks aastaks. 2019. aastast on Brasiilia president Jair Bolsonaro.

Seadusandlik võim kuulub Rahvuskongressile (Congresso Nacional), mis koosneb 513-kohalisest Saadikutekojast (Câmara dos Deputados) ja 81-kohalisest Senatist (Senado Federal).

National Congress of Brazil

Oscar Niemeyeri projekteeritud Brasiilia Kongressihoone

Tähtsamad parteid on Demokraatliku Liikumise Partei (Movimento Democrático Brasileiro), Tööliste Partei (Partido dos Trabalhadores), Progressipartei (Progressistas), Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partido Social Democrático), Liberaalpartei (Partido Liberal) ja Demokraadid (Democratas).

Valmisõigus saadakse 16-aastaselt. Valimistest osavõtt on 18-69-aastastele kirjaoskajatele kohustuslik.

Igal Brasiilia osariigil on oma põhiseadus, parlament ja kohtusüsteem. Osariike juhivad neljaks aastaks otse valitavad kubernerid.

Brasiilia kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust sõltumatu. Kõrgeim kohtuorgan on Föderaalne Ülemkohus (Supremo Tribunal Federal), mille 11 liiget nimetavad Senati nõusolekul ametisse presidendi.

Brasiilia kaitsejõud on Ladina-Ameerika suurimad. Sõjalised kulutused moodustasid 2017. aastal SKT-st 1,41%. Kehtib üldine sõjaväekohustus. Ajateenistus kestab 10–12 kuud.[1]

Haldusjaotus Edit

Next Pikemalt artiklis Brasiilia haldusjaotus

Brasiilia jaguneb 26 osariigiks (estados) ja üheks liiduringkonnaks (distrito federal). Geograafiliselt võib need jagada viie piirkonna vahel: Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkond. Osariigid jagunevad omakorda kokku 5570 kohalikuks omavalitsuseks. Kõige enam on omavalitsusi Minas Geraisi osariigis (853) ja kõige vähem Roraima osariigis (15).

Rahvastik Edit

Brasiilia rassiline koosseis ██ Valged (47.7%)██ Segarassid (43.1%)██ Mustanahalised (7.6%)██ Aasialased (1.1%)██ Põlisrahvad (0.4%)

2018. aasta juuli seisuga elas Brasiilias 208 846 892 inimest, millega on see maailmas rahvaarvult viies, Ameerikas teine ning Lõuna- ja Ladina-Ameerikas esimene. Brasiilia rahvastik on etniliselt kirev. 2010. aastal moodustasid valged 47,7%, segarassid (mulatid, mestiitsid jt) 43,1%, mustanahalised 7,6%, aasialased 1,1% ja 0,4% põliselanikud.[1]

2010. aasta loendusel olid usu poolest enamuses roomakatoliiklased (64,6%), protestante oli 22,2% ja 8% ei seostanud end ühegi usundiga.[1] Brasiilia on maailma suurima katoliiklaste arvuga riik.

Brasiilia loomuliku iive kiire vähenemine on peamine riigi rahvastiku kasvu vähenemise, rahvastiku vananemise ja kiire demograafilise ülemineku põhjus. Enam kui poolt Brasiilia rahvastikust arvatakse keskklassi kuuluvaks, kuid vaesus ja sissetulekute ebavõrdsus on jäänud levinuks. Erinevused võimalustes soodustavad sotsiaalset tõrjust ja põhjustavad kõrge kuritegevuse taseme riigis, eriti on kuritegevus levinud suurlinnades ja favela'des ehk slummides.[1]

ARCHELLA E THERY Img 06

Brasiilia rahvastiku paiknemine

Brasiilia on traditsioonilselt olnud suure sisserändega riik, eriti on palju sisserändajaid suundunud riigi kaguossa. Pärast seda, kui mustanahaliste orjade import Aafrikast 19. sajandi keskel keelustati, hoogustus sisseränne Euroopast (peamiselt Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast ja Saksamaalt) ja hiljem Aasiast (peamiselt Jaapanist ja Lähis-Idast). Seoses Brasiilia majanduse allakäiguga 1980. aastatel suurenes väljaränne USA-sse, Euroopasse ja Jaapani, kuid väljaränne ei ole riigi kogurahvastikule suurt mõju avaldanud.[1]

Elueaootus sünnihetkel oli 2018. aastal hinnanguliselt 74,3 aastat (125. koht maailmas), meeste elueaootus oli 70,7 ja naiste oma 78 aastat. Mediaanvanus oli 2018. aastal 32,4, ligi 21,9% elanikest on kuni 14-aastased ja vaid 6,8% vanemad kui 55-aastased. Rahvastiku kasvutempo oli 0,71% (140. maailmas).[1]

Suur osa rahvastikust elab riigi idaosas Atlandi ookeani rannikul või selle lähedal; umbes 80% rahvastikust elab rannikust vähem kui 320 km kaugusel. Rahvastikutuum asub riigi kaguosas, kus asuvad São Paolo ja Rio de Janeiro linnastud. Ülerahvastuse tõttu on valitsus üritanud inimesi ümberpaigutada sisemaale. 1960. aastal viidi riigi pealinn Brasíliasse, päevatee kaugusele Atlandi ookeanist. Keskmine asustustihedus on 25 in/km², millega on see maailmas 154. kohal. 1970. aastate alguses ületas linnarahvastiku tase maarahvastiku oma. 2018. aasta seisuga elas linnades 86,6% inimestest[1].

Suurimad linnad Edit

Sampa ao entardecer

São Paulo

Rio night

Rio de Janeiro

Planalto Central

Brasília

Next Pikemalt artiklis Brasiilia suurimate linnade loend

2018. aasta seisuga on Brasiilias 17 miljonilinna. 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli miljonilinnu 13.

Nr Linn Elanikke (2018) Osariik
1. São Paulo 12 176 866 São Paulo
2. Rio de Janeiro 6 688 927 Rio de Janeiro
3. Brasília 2 974 703 Liiduringkond
4. Salvador 2 857 329 Bahia
5. Fortaleza 2 643 247 Ceará
6. Belo Horizonte 2 501 576 Minas Gerais
7. Manaus 2 145 444 Amazonas
8. Curitiba 1 917 185 Paraná
9. Recife 1 637 834 Pernambuco
10. Goiânia 1 495 705 Goiás

Haridus Edit

Kirjaoskajaid oli 2015. aastal hinnanguliselt 92%.[1] Koolikohustus kehtib 7–14-aastastele. Põhi- ja keskharidus on tasuta, kuid enamik Brasiilia keskkoole on erakoolid, milles õppimine on tasuline. Sageli jäetakse kool pooleli.

Majandus Edit

Tés de cafés após a passagem da maquina de colheita

Kohviistandus Brasiilias

Brasiilia on suurima sisemajanduse kogutoodanguga riik Lõuna-Ameerikas. 2018. aastal oli sisemajanduse kogutoodang 1868 miljonit USA dollarit[4], millega on Brasiilia maailmas üheksandal kohal. Majanduse arengu tähtsamad eeldused on olnud rikkalikud ja mitmekesised loodusvarad, noorte suur osatähtsus ja avar siseturg.

Loodusvarade hulka kuuluvad boksiit, kuld, rauamaak, mangaan, nikkel, fosfaat, plaatina, tina, uraan, nafta ja puit.[1]

Põllumajanduse all on 32,9% maa-alast. Kasvatatakse kohvi, soojaubasid, nisu, riisi, maisi, suhkruroogu, kakaod ja tsitruseid. Peetakse veiseid.[1] 2016. aastal oli Brasiilia maailmas USA järel teine sojakasvataja (103 miljonit tonni).

Brasiilias on olulisel kohal metsatööstus. Riigi lõunaosasse on rajatud suuri metsaistandusi, kus kasvatatakse peamiselt eukalüpti ja mändi. Viimaste aastakümnete jooksul on riigi metsatööstus kiiresti arenenud ja üha enam puitu väärindatakse oma riigis enne selle eksporti. Brasiilia kuulub maailmas esirinda paljude puittoodete, tselluloosi ja paberi ekspordilt. Samuti on Brasiilia maailma suurim puusöetootja.[2]

ItaipuAerea2AAL

Itaipu hüdroelektrijaam

Brasiilia on maailmas suuruselt kümnes elektritarbija. 2018. aastal moodustas 60,4% Brasiilia elektritoodangust hüdroenergia. Brasiilia ja Paraguay piiril Paraná jõel asub 1984. aastal rajatud Itaipu hüdroelektrijaam, mis on maailma suurim (14 GW). Teised tähtsamad elektrienergia allikad olid 2018. aastal soojusenergia (26,1%), tuuleenergia (7,9%), tuumaenergia (1,3%) ja päikeseenergia (0,7%). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on Angra tuumaelektrijaam, mis asub Rio de Janeiro osariigis Angra dos Reisis. Brasiilia on maailma suuruselt teine bioetanooli tootja.

Eksport ületab importi. Peamised ekspordiartiklid on transpordivahendid, rauamaak, soja, jalanõud, kohv ja sõiduautod. Peamised ekspordi sihtriigid olid 2017. aastal Hiina (21,8%), USA (12,5%), Argentina (8,1%) ja Holland (4,3%). Sisse tuuakse masinaid, elektri- ja transpordivahendeid, keemiatooteid, naftat, autoosi ja elektroonikat. Peamised impordipartnerid olid Hiina (18,1%), USA (16,7%), Argentina (6,3%) ja Saksamaa 6,1%.[1]

Transport Edit

Tranzamazonian Highway

Transamazônica maantee

Kõik Brasiilia suurlinnad on ühendatud kõvakatteliste maanteedega. 2018. aasta seisuga on maanteede kogupikkus 2 miljonit km, sellest 246 000 km on kõvakattelised. Tähtsaim on piki Atlandi ookeani rannikut kulgev 4650 km pikkune maantee BR-101, mis ühendab Rio Grande do Norte ja Rio Grande do Suli osariiki. 1970. aastate alguses rajati Amazonase piirkoda idast läände läbiv Transamazônica maantee, mis on vaid osaliselt kõva kattega ja vihmasel perioodil raskesti läbitav.

Valuuta Edit

Brasiilia rahaühik on Brasiilia reaal (tähis R$; kood BRL), mida emiteerib Brasiilia Keskpank. Kuni 1994. aastani oli käibel Brasiilia cruzeiro.

Kultuur Edit

Sport Edit

Brazil and Colombia match at the FIFA World Cup 2014-07-04 (33)

2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused

Next Pikemalt artiklis Jalgpall Brasiilias

Populaarseim spordiala on jalgpall. Brasiilia esindusmeeskond on tulnud maailmameistriks rekordiliselt viiel korral (aastatel 1958, 1962, 1970, 1994 ja 2002). Brasiilia on võõrustanud jalgpalli maailmameistrivõistlusi aastatel 1950 ja 2014.

Teised populaarsemad spordialad on võrkpall, korvpall, autovõidusõit ja võitluskunstid. Lisaks on Brasiilias alguse saanud mitu spordiala, näiteks rannajalgpall ja saalijalgpall.

2016. aastal peeti Rio de Janeiro esimesed Lõuna-Ameerikas toimunud suveolümpiamängud. Lisaks on Brasiilia kahel korraldanud Panameerika mänge: 1963. aastal São Paulos ja 2007. aastal Rio de Janeiros.

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Brazil

Võeti kasutusele 19. novembril 1889. Viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Plagu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" ('kord ja edu'). Roheline sümboliseerib maa ääretuid vihmametsasid. Kollane romb kujutab maavarasid, eriti kulda ja teemante. Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasíliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, Lõunarist, mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet. Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult.

Viited Edit

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 Brazil. The World Factbook. cia.gov. Vaadatud 15.8.2019
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Liiber, Ülle; Kull, Ain; Rootsmaa, Vaike; Pragi, Uudo (2017). Geograafia gümnaasiumile. III kursus. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid. Eesti Loodusfoto, lk 79. ISBN 978-9949-460-27-4. 
  3. Brasiilia. ents.ee. Vaadatud 8.6.2018
  4. Rahvusvahelise Valuutafondi 2018. aasta andmed
Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.