"Boyne'i lahing James II ja William II vahel, 11. juuli 1690". Jan van Huchtenburg. Rijksmuseum, Amsterdam.
Boyne'i lahing oli 11. juulil (vkj 1. juuli) 1690 taas võimule pretendeeriva endise Inglismaa ja Iirimaa kuninga, katoliiklase James II vägede ning Inglismaa ja Iirimaa kuningas William III (Oranje Willem) vägede vahel. Lahing toimus Boyne'i jõe kaldal Drogheda lähedal Iirimaal.
Boyne'i lahing lõppes Williami vägede võiduga ning see lõpetas Jamesi püüdlused Briti krooni tagasi võitmiseks, lisaks aitas see kaasa protestantide jätkuva ülemvõimu tagamisele Iirimaal. Kuigi sõda jätkus kuni Limericki rahu sõlmimiseni 1691. aasta oktoobris, põgenes James pärast Boyne'i lahingut Prantsusmaale ega naasnud sealt enam kunagi.
Boyne'i lahingu aastapäeva (tuntud kui Orangemen's Day ja The Twelfth) tähistatavad Põhja-Iirimaa protestandid iga aasta 12. juulil (täpsemalt vkj 12. juulil 1691 toimunud Aughrimi lahingu aastapäeval). Sel päeval toimuvad paraadid ja süüdatakse lõkkeid. Paraadivormi lahutamatu osa on ülikonna peal kantavad oranžid lindid.