| Bosna i Hercegovina (bosnia) | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
|||||
| Hümn: "Državna himna Bosne i Hercegovine" | |||||
 |
|||||
| Pealinn | Sarajevo | ||||
| Rahvaarv | 3 824 782 (2021)[1] | ||||
| Pindala | 51 197 km² | ||||
| Ajavöönd | UTC+1 (CET) | ||||
| Ametlikud keeled | bosnia, serbia ja horvaadi keel | ||||
| Rahaühik | konverteeritav mark (BAM) | ||||
| Liiklus | parempoolne | ||||
| Tippdomeen | .ba | ||||
| Suunakood | 387 | ||||
Bosnia ja Hertsegoviina on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. See piirneb idas Serbia, kagus Montenegro ning põhjas ja edelas Horvaatiaga. Riigi lõunaosas on lühike, umbes 20 km pikkune rannajoon Aadria merega.
Bosnia ja Hertsegoviina on liitriik, mille moodustavad kaks autonoomset osa: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (Federacija Bosna i Hercegovine) ning Serblaste Vabariik (Republika Srpska). Liitriigi ja föderatsioon ning ajaloolise Bosnia piirkonna pealinn Sarajevo, serblaste mitteametlik pealinn on Banja Luka ning Hertsegoviina ajalooline keskus on Mostar.
Bosnia ja Hertsegoviina iseseisvus 1. märtsil 1992, mil riigis elavad moslemid ja horvaadid hääletasid referendumil Jugoslaaviast lahkulöömise poolt.
Etümoloogia[]
Bosnia on saanud nime Bosna jõe järgi. Hertsegoviina tuleneb saksakeelest sõnast hertsogi kohta ja järelliitest -ovina, mis tähendab "maa".[1]
Geograafia[]
Vaade Bosnia ja Hertsegoviina kõrgeimalt mäelt Maglićilt
Bosnia ja Hertsegoviina pindala on 51 197 km², millega on see maailmas pindalalt 128. kohal. Maismaapiiri kogupikkus on 1543 km, millest 956 km on Horvaatiaga, 345 km Serbiaga ja 242 km Montenegroga.[1]
Riigi kesk- ja lõunaosa on mägised. Riiki läbib Dinaari mäestik. Kõrgeim tipp on Montenegro piiri lähedal asuv Maglić (2386 m).
Riigis on neli rahvusparki: Sutjeska rahvuspark (asutatud 1965), Kozara rahvuspark (1967), Una rahvuspark (asutatud 2008) ja Drina rahvuspark (asutatud 2017). Pindalalt on kõige suurem Una rahvuspark (198 km²).
Riigikord[]
Bosnia ja Hertsegoviina on parlamentaarne vabariik.
Valitsusjuht on Bosnia ja Hertsegoviina Ministrite Nõukogu esimees. Alates 2019. aasta detsembrist on selles ametis Zoran Tegeltija.
Rahvastik[]
2013. aasta hinnangul moodustasid 50,1% riigi rahvastikust bosnialased, 30,8% serblased ja 15,4% horvaadid. Ametliku keele staatus on bosnia, serbia ja horvaadi keelel.[1]
50,7% rahvastikust on moslemid, 30,7% õigeusklikud ja 15,2% katoliiklased.[1]
Rahvastiku mediaanvanus on 43,3 aastat, millega on Bosnia ja Hertsegoviina maailma riikide seas 27. kohal. Sündimus on madal ja loomulik iive negatiivne, samuti ületab väljaränne sisserände.[1]
Keskmine eluiga on 2021. aasta hinnangul 77,8 aastat (meestel 74,5 ja naistel 80,9).[1]
Suurimad linnad[]
Riigi pealinn ja suurim linn Sarajevo
2021. aastal elas linnades 49,4% rahvastikust.[1]
| Koht | Linn | Elanikke (2013) |
|---|---|---|
| 1. | Sarajevo | 348 363 |
| 2. | Banja Luka | 135 059 |
| 3. | Tuzla | 74 457 |
| 4. | Zenica | 70 553 |
| 5. | Ilidža | 66 730 |
| 6. | Mostar | 60 195 |
| 7. | Bijeljina | 41 121 |
| 8. | Brčko | 39 893 |
| 9. | Bihać | 39 690 |
| 10. | Prijedor | 27 970 |
Sümboolika[]
Bosnia ja Hertsegoviina lipul on sinisel taustal kollane kolmnurk, mis sümboliseerib riigi kolme põhirahvust (bosnialasi, serblasi ja horvaate), ning üheksa viieharulist tähte, mis sümboliseerivad Euroopat. Kolmnurk vastab ligikaudu riigi kujule. Samad kujundid on ka riigi vapil. Riigi praegune lipp ja vapp võeti kasutusele 1998. aastal.
Riigihümn on "Državna himna Bosne i Hercegovine" ("Bosnia ja Hertsegoviina rahvushümn"). Riigihümnina kasutuses alates 1999. aastast. Hümni viisi autor on Dušan Šestić. Ametlikud sõnad puuduvad.[1]
Viited[]
Välislingid[]
- Bosnia ja Hertsegoviina. reisitargalt.vm.ee.