FANDOM


AFI's 100 Years...100 Movies
Bonnie and Clyde

Filmiplakat

"Bonnie ja Clyde" ("Bonnie and Clyde") on 1967. aasta USA elulooline krimifilm. Filmi lavastas Arthur Penn. Filmi peaosades kehastavad nimitegelasi Warren Beatty ja Faye Dunaway. Filmi stsenaariumi autorid on David Newman ja Robert Benton; samuti andis oma panuse stsenaariumi Beatty, kes oli lisaks filmi produtsent.

Film räägib 1930. aastatel Suure depressiooni ajal Ameerika Ühendriikides tegutsenud kurjategelikust paarist Clyde Barrow'st ja Bonnie Parkerist (Bonnie ja Clyde) ning nende gängist, kes olid süüdis umbes tosinas mõrvas, pangaröövis, paljudes kaupluste ja tanklate röövimistes.

Filmi peetakse pöördepunktiliseks filmiks ja üheks esimeseks Uus-Hollywoodi (New Hollywood) ajastu filmiks, kuna see murdis palju filminduslikke tabusid. Filmi edu kannustas paljusid teisi filmitegijaid oma filmides kujutama seksi ja vägivalda palju vabamalt. Filmis on ka üks kõige kino ajaloo kõige verisemaid tapmisstseene.

"Bonnie ja Clyde" oli Gene Wilderi filmidebüüdiks. Wilder kehastas filmis Eugene Grizzardi, kes koos oma tüdruksõbraga Velma Davisega (Evans Evans) langesid Bonnie'i ja Clyde'i pantvangideks. Filmis toimunud perekonna kokkutuleku stseen võeti üles Texase osariigis Red Oakis. Stseeni filmimist oli tulnud vaatama paljud kohalikud elanikud, teiste seas kohaliku kooliõpetaja Mabel Cavitt, kelle filmitegijad valisid kehastama Bonnie Parkeri ema.

Bonnieclyde f

Päriselulised Bonnie ja Clyde

Film kavandati 1930. aasta gängsterfilmide romantilise ja koomilise versioonina. Film lihtsustab märkimisväärselt Bonnie'i ja Clyde'i elu. Kuigi film põhineb suuremas osas tõesti sündinud juhtumistel, esineb seal mõningaid fiktiivseid kohti. Näiteks ei olnud filmis kujutatud Texase korravalvur Frank Hamer erinevalt filmist Bonnie'i ja Clyde'i oma silmaga näinud enne nende tabamist 1934. aastal.

Film esitati Oscarile kokku üheksas kategoorias, pälvides auhinna parima naiskõrvalosatäitja (Estelle Parsons) ja parima kaameratöö (Burnett Guffey) kategoorias.

Aastal 1992 tunnistati film kultuuriliselt oluliseks ning võeti USA Kongressi raamatukogu National Film Registry'sse. Aastal 1998 valis Ameerika Filmiinstituut selle 20. sajandi Ameerika saja parima filmi seas 27. kohale (100 Years...100 Movies) ning 2008. aastal parimate gängsterfilmide seas viiendale kohale. 2005. aastal valis Ameerika Filmiinstituut filmist pärit tsitaadi "We rob banks" Ameerika parimate filmitsitaatide seas 40. kohale ( 100 Years...100 Movie Quotes).

Osatäitjad Edit

Auhinnad ja nominatsioonid Edit

Oscarid (1968)

Välislingid Edit

AFI's 100 Years...100 Movies