FANDOM


Boliivia on merepiirita riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb idas ja põhjas Brasiiliaga, lõunas Paraguay ja Argentinaga, edelas Tšiiliga ja läänes Peruuga.

Etümoloogia Edit

Boliivia nimi tuleneb Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade juhi Simón Bolívari järgi.

Ajalugu Edit

Kakstuhat aastat tagasi saabusid praeguse Boliivia alale aimarad. Aimaraad seostavad end Tiwanaku–Huari tsivilisatsiooniga. Selle pealinn Tiwanaku asus Lääne-Boliivias juba u 1500 eKr.

400. a paiku hakkas Tiwanaku laienema. Esmalt hõivas ta lisaks Lääne-Boliiviale Lõuna-Peruu ja Põhja-Tšiili, 7. sajandil ka kogu Peruu ranniku peaaegu Ecuadorini. Tiwanaku kattis oma suurima ulatuse ajal 6,5 km² ja seal elas 15–30 tuhat elanikku, ehkki on elanike arvuks välja pakutud ka sadadesse tuhandetesse ja isegi poolteise miljonini ulatuvaid arve.

950. a paiku kliima muutus. Titicaca kandis vähenes sademete hulk oluliselt. Eeldatavalt kestis mitu aastat järjest põud, millele järgnes tohutu näljahäda. Kõigepealt surid välja ülejäänud Titicaca-lähedased asulad, kõige viimasena ka pealinn. 1000. a paiku Tiwanaku hävis ja tema impeerium lakkas ühes temaga olemast.

Boliivia sai 15. sajandil inkade riigi osaks, mille 15241533 vallutasid Hispaaniast pärist konkistadoorid.

1545 elas Boliivia alal üle 150 tuhande inimese. 15431776 kuulus Boliivia Ülem-Peruu nime all Peruu Asekuningriigi koosseisu ja hiljem Río de la Plata kuningriigi alla.

Simón Bolívar andis Antonio José de Sucrele valida, kas Ülem-Peruu jääb äsja välja kuulutatud Peruu Vabariigi koosseisu, ühineb Rio de la Plata Ühendatud Provintsidega või kuulutab end iseseisvaks. Sucre otsustas uue riigi kasuks ehk formaalselt kuulutas Ülem-Peruu Peruu Asekuningriigist sõltumatuks ja nimetas vastse riigi Bolivari järgi. Sucrest enesest sai Boliivia esimene president ja tema järgi on nimetatud ka riigi pealinn.

Täpsemalt kuulutas Sucre 6 VIII 1825 välja Bolivari Vabariigi. Mõni päev hiljem tegi Boliivia kongresmen Manuel Martín Cruz ettepaneku: "Kui Romuluse järgi sai nime Rooma, siis Bolivari järgi peaks nime saama Boliivia." See nimi jäi riigile külge ja 3 X 1825 sai ametlikuks nimeks.

Salpeetrisõja (1879–1884) tulemusena pidi Boliivia loovutama oma rannikualad koos Antofagasta sadama ja rikaste salpeetriväljadega Tšiilile.

19321935 toimus Chaco sõda Paraguai vastu, mis oli samuti edutu.

2006 valiti riigi ajaloo esimene indiaanlasest president Evo Morales.

Boliiviat iseloomustasid sagedased sõjaväelised riigipöörded ja riigipöördekatsed. Kuni 1980. a-teni elasid maailma kõige innukamad riigipöörajad Boliivias. U 160 iseseisvusaastaga toimus seal 190 riigipööret. Ebastabiilse olukorra põhjustasid rahva madal haritus, keskajast pärinevad tavad ja raske majandusolukord.

Geograafia Edit

Boliivia lääneosas paiknev Salar de Uyuni on maailma suurim soolak.

Geoloogiline ehitus ja pinnamood Edit

Kliima Edit

Boliivia jääb peamiselt ekvatoriaalsesse ja lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse. Mägedes on kliima erinev. Suvekuudel (novembrist märtsini) on ilm soojem ja sademerohkem, talvel külmem ja kuivem. Mägedes võib temperatuur langeda alla nulli. Vihmametsades on väga palav ja niiske.

Taimestik Edit

Ida-Boliiviast katab suurem osa Amazonase vihmamets. 50% Boliiviast on kaetud metsaga. Kuna Boliivia lääneosa läbivad Andid, siis taimestik muutub vastavalt kõrgusele. Kõrg-Andides taimestik peaaegu puudub. Boliivia alasid katavad pampad , mida kasutatakse karjakasvatuseks ja põlluharimiseks.

Loomastik Edit

Boliivia on tänu vihmametsadele loomaliikide poolest väga rikas. Iseloomulikud loomad on jaaguar, paljud rebase alamliigid, boliivia orav, kassi alamliigid, laamad, nahkhiired ja hunt.

Kaitsealad Edit

Boliivias on 13 rahvusparki.

Riik Edit

Haldusjaotus Edit

Boliivia jaguneb 9 departemanguks, mis omakorda jagunevad 100 provintsiks:

Rahvastik Edit

Demograafilised näitajad Edit

Suurimad linnad Edit

Linnarahvastiku osatähtsus on 54,1%. Santa Cruz, mis tänu rahvastiku kiirele arengule, möödus 1990. a-tel riigi pealinnast La Paz ja on ainus miljonilinn. Suurimad linnastud La Paz (1 847 400 el) ja Santa Cruz (1 699 300 el).

Koht Linn Departemang Elanikke (2010)
1. Santa Cruz Santa Cruz 1 616 100
2. El Alto La Paz 953 300
3. La Paz La Paz 835 400
4. Cochabamba Cochabamba 618 400
5. Sucre Chuquisaca 284 000

Majandus Edit

Valuuta Edit

Käibel on Boliivia boliviaano.

Kultuur Edit

Sport Edit

Sümboolika Edit

Lipp Edit

Flag of Bolivia

Võeti kasutusele 31 X 1851. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, puna-kolla-roheline. Ka Boliivia järgib Simón Bolívari ülestõusnute tunnust, Lõuna-Ameerika trikoloori, kuid sinise, merd sümboliseeriva riba asemel on roheline. Punane sümboliseerib rahva kangelaslikkust ja sõdurite valmisolekut kangelasteoks, kui ka loomariiki. Kollane tähistab maavarade rikkust ja roheline loodust.

Vapp Edit

Coat of arms of Bolivia

Vapi keskel on ovaalne embleem, mille sinisel raamil on kümme kuldset tähte ja nimi "Bolivia". Embleem kujutab Potosí mäge, mille tagant tõuseb päike, ja alpakat palmipuu ja nisuvihu kõrval. Embleemi mõlemal küljel on kolm Boliivia lippu ja musketid. Embleemi kohal on andi kondor loorberiokste taustal.

Hümn Edit

Rahvushümn on "Bolivianos, el hado propicio". Võeti kasutusele 1851. Sõnad José Ignacio de Sanjinés (1786–1864), viis Leopoldo Benedetto Vincenti.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.