"Marlborough' hertsog allkirjastamas läkitust Blenheimi juures". Robert Alexander Hillingford.
Blenheimi lahing (saksa keeles Zweite Schlacht bei Höchstädt; prantsuse keeles Bataille de Höchstädt) oli Hispaania pärilussõjas 13. augustil (vkj 2. augustil) 1704 toimunud lahing. Liitlaste ülekaaluka võiduga Blenheimi lahingus tagati Prantsuse-Baieri armee eemalhoidmine Viinist ning 1701. aastal loodud "suure alliansi" säilimine.
Prantsusmaa kuningas Louis XIV oli seadnud sihtideks Saksa-Rooma keisri Leopold I väljatõrjumise sõjast, mida ta püüdis saavutada Habsburgide pealinna Viini vallutamisega, ning soodsa rahukokkuleppe tagamise. Viin oli mitme armee vaateväljas: Baieri kuurvürst Maximilian II Emanueli ja marssal Ferdinand de Marsin väed Baieris ohustasid seda läänest ning marssal Louis Joseph Vendôme suur armee Põhja-Itaalia kujutas endast tõsist ohtu võimaliku rünnakuga läbi Brenneri mäekuru. Lisaks oli Viin ida poolt Francis II Rákóczi juhitud Ungari ülestõusu mõjusfääris. Inglise väejuht, Marlborough' hertsog John Churchill otsustas Viinile langeva ohu vähendamiseks viia oma väed Bedburgist lõunasse ja toetada "suurde alliansi" kaasliiget Leopold I.
Ühendades pettemanöövri ja oskuslikku juhtimise, mille eesmärk oli varjata oma tõelist sihtkohta nii liitlaste kui ka vaenlaste eest, oli Marlborough' hertsogil võimalik viie nädala jooksul viia oma väed takistamatult Madalmaadest 400 km kaugusele Doonau jõe äärde. Pärast Doonau lähedal asuva Donauwörth kindlustamist Schellenbergi lahingus 1704. aasta juulis püüdis Marlborough' hertsog asuda lahingusse Maximiliani ja Marsin' armeega, enne kui marssal Camille de Tallard oleks Schwarzwaldi kaudu jõudnud lisavägesid tuua. Prantsuse-Baieri väejuhid ei nõustunud aga enne piisavate lisavägede saabumist lahingut alustama. Pärast seda, kui Maximilianile oli jõudnud appi Tallard' väed ja "suurele alliansile" Savoia hertsogi Eugeni väed, kohtusid kaks osapoolt lõpuks Doonau kallastel Blindheimi küla (inglise keeles Blenheim) juures.
Blenheim oli üks lahingutest, mis muutis sõja käiku, mis seni oli soosinud Prantsuse ja Hispaania Bourbone. Kuigi lahinguga sõda ei võidetud, hoidis see "suurele alliansile" ära potentsiaalselt laastava kaotuse ja tegi lõpu Prantsusmaa plaanidele keiser Leopold I sõjast välja tõrjuda. Prantslased kandsid lahingus katastroofilisi kaotusi, lisaks langes prantslaste ülemjuhataja Tallard inglaste kätte vangi. 1704. aastal vallutas "suur allianss" veel Landau ning Moseli kaldal asuvad Trieri ja Trarbachi, misjärel kavandati 1705. aastal pealetungi Prantsusmaale, kuid need plaanid jäid realiseerimata, sest "suur allianss" pidi lahkuma Moseli äärest, et kaitsta Prantsuse vastupealetungi eest Liège'i. Hispaania pärilussõja jõudis lõpule 1714. aastal.