FANDOM


Arizona mäeaheliku kohta vaata Black Hills (Arizona).
Harneygranite

Black Hillsi kõrgeim tipp Black Elk Peak

Usa edcp relief location map.png
Green pog.png
Black Hills
Black Hillsi asukoht USA-s
Shaded relief map of Black Hills, SD, Topographic-NatAtlas-BHills-SD

Black Hillsi satelliidifoto reljeefivarjutusega

Black Hills on isoleeritud mäestik Suurel tasandikul Lõuna-Dakota lääneosas, ulatub Wyomingini. Kõrgeim tipp on Black Elk Peak (varem tuntud kui Harney Peak; 2208 m). Black Hils hõlmab Black Hillsi metsakaitseala.

Mäestiku ingliskeelne nimi on tõlge lakotakeelsest väljendist Pahá Sápa (mäed, mis on mustad).

Ajalugu Edit

Põhja-Ameerika indiaanlased on Black Hillsi piirkonnas elanud vähemalt alates aastast 7000 eKr. 1500 pKr saabusid arikarad, kellele järgnesid šaieenid, vareseindiaanlased, kaiovad ja poonid. 18. sajandil saabusid Minnesotast lakotad, kes tõrjusid teised indiaaanirahvad läände.

Esimeste eurooplastena käisid Black Hillsi piirkonnas arvatavasti 1743. aastal François ja Louis-Joseph Gaultier de La Vérendrye. Konflikt kontrolli üle piirkonnas algatas Black Hillsi sõja ehk Suure-siuu sõja, mis oli üks viimased Indiaanisõdade suurimaid lahinguid Suurel tasandikul. 1868. aastal sõlmitud Fort Laramie leping kinnitas lakotade võimu piirkonnas.

Pikka aega oli Black Hillsi kuld vaid kuulujutt, kuid George Armstrong Custeri juhitud ekspeditsioon leidis 1874 French Creekist kulda ja kulla olemasolu oli piirkonnas kinnitatud. 1875. aastal tõusis esimesena Black Elk Peaki tippu Valentine McGillycuddy.

Aastatel 1875–1878 kestnud kullapalaviku ajal saabus piirkonda tuhaneid kaevureid. 1880. aastal oli Black Hills kõige suurema asustustihedusega piirkond Dakota Territooriumil. Piirkonda tekkis mitmeid linnu ja rajati raudteeühendus.

1876. aastal võttis USA piirkonna enda kontrolli alla, rikkudes sellega Fort Laramie lepingut.

Elustik Edit

Suurem osa Black Hillsist hõlmab kollase männi metsad, niisketes ja jahedas orgudes põhjaosas on levinud kanada kuusk. Mäeaheliku lääne- ja lõunaosas on rohumaid.

Loomastik on mitmekesine ja liigirohke. Rohumaadel elutsevad ameerika piison, valgesaba-pampahirv, mustsaba-hirv, harksarvik, rohtlahaukur. Mägedes elutsevad lumelammas, puuma, ameerika nugis, kollakõht-ümiseja. Jõgedes elab forell. Lindudest pesitsevad männi-sininäär, ameerika laanenäär, mustselg-laanerähn, hall-vesipapp, kraepüü.

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.