Bibi Andersson

Berit Elisabeth Andersson (11. november 1935 Stockholm – 14. aprill 2019 Stockholm) oli Rootsi näitleja, kes on eelkõige tuntud tänu oma sagedasele koostööle filmitegija Ingmar Bergmaniga.

Tema esimene kokkupuude Bergmaniga oli 1951. aastal, kui ta osales Bergmani lavastatud pesuvahendireklaamis. Seejärel osales ta teismelisena mitmes tema filmis statistina. Aastatel 1954–1956 õppis ta näitlemist Kuninglikus Draamateatris.

1950., 1960. ja 1970. aastatel mängis ta mitmes Bergmani lavastatud mängu- ja telefilmis. Anderssoni tuntumad rollid olid filmides "Seitsmes pitser" ("Det sjunde inseglet"; 1957), "Maasikavälu" ("Smultronstället"; 1957) ja "Persona" (1966).

1958. aastal pälvis Andersson rolli eest Bergmani filmis "Elu allikail" ("Nära livet"; 1958) koos filmi teiste naisosatäitjatega Cannes' filmifestivalil auhinna parima naispeaosatäitja kategoorias. 1963. aastal võitis ta rolli eest Vilgot Sjömani filmis "Armuke" ("Älskarinnan") 13. Berliini filmifestivalil parima naisnäitleja Hõbekaru. Rolli eest filmis "Persona" pälvis ta Rootsi filmiauhinna Kuldpõrnika. Ta mängis ka mitmes Ameerika filmis, sh filmis "I Never Promised You a Rose Garden" (1977).

Ta oli abielus kolm korda. Aastatel 1960–1973 oli ta abielus filmilavastaja Kjell Gredega, aastatel 1979–1981 poliitiku Per Ahlmarkiga. Kolmandat korda abiellus Andrersson 2004. aastal Gabriel Mora Baezaga. Abielust Gredega sündis tütar.