Bernard Montgomery
Bernard Law Montgomery (17. november 1887 London – 24. märts 1976 Alton, Hampshire) oli Briti sõjaväelane, kes on eelkõige tuntud Briti armee kindralina Teises maailmasõjas.
Ta lõpetas 1908. aastal Sandhurstis Kuningliku Sõjaväekolledži. Ta võttis osa Esimesest maailmasõjast. Sõdadevahelisel perioodil oli ta mitme Briti jalaväe üksuse komandör, saades tuntuks karmi ja tõhusa juhina.[1]
Teises maailmasõjas juhtis ta Briti armeed kõrbesõjas. 1942. aasta sügisel saavutas ta teljeriikide üle võidu teises El Alameini lahingus, mis oli pöördepunktiks sõjas Põhja-Aafrika pärast. Pärast teljeriikide väljatõrjumist Põhja-Aafrikast juhtis ta liitlaste vägesid lahingutes Sitsiilia ja Itaalia pärast ning Normandia lahingus Põhja-Prantsusmaal, juhtides Briti-Kanada armeegruppi üle Põhja-Prantsusmaa Põhja-Saksamaale.[1] 4. mail 1945 võttis ta Saksamaa põhjaosas Lüneburgi nõmmel vastu Saksa väeosade alistumise.
Pärast sõda oli ta aastatel 1946–1948 Briti Armee peastaabi ülem ja hiljem NATO ülemkomandöri asetäitja Euroopas aastatel 1951–1958, misjärel läks ta erru.[1]
Viited[]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 (2000) Merriam-Webster's Collegiate Encyclopedia. Merriam-Webster, lk 1095. ISBN 1-593394-92-6.