Benediktlaste ordu asutaja Benedictus
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Ordu asutas 6. sajandil püha Benedictus Nursiast. Ta asutas 529. aastal Monte Cassino kloostri ja kirjutas ta oma kloostrielu reegli (Regula Benedicti), mis sai aluseks kogu läänekristlikule munklusele.
Benedictuse kloostrielu reegel nõuab vaesust, kuulekust ja karskust. Keskseks seaduseks on elamine kogukonnas ehk koinobiitlus. Reegel jaotab munga päeva kolmeks ajaks: palvetamine, töötamine ja õppimine. Sellest tuleneb ka ordu deviis: "Palveta ja tööta" (ladina keeles ora et labora).
Benediktlaste kloostrid olid iseseisvas majandusüksused, mis varustasid oma asunikke kõige eluks vajalikuga. Kloostrites olid muuhulgas olemas põllu- ja karjamaad, veevõtukohad, veskid, käsitöökojad. Eeskätt olid kloostrid olulised haridus- ja kultuurielu keskused. Kloostrites asusid raamatukogud ja skriptooriumid, kus teoseid kopeeriti. Benediklaste raamatukogud aitasid säilitada antiikautorite kirjanduspärandit.
Kloostrielu reegel levisid alguses aeglaselt, kuid 740. aastatel seati see Prantsusmaa kirikutele kohustuslikuks. Karolingide impeeriumi lagunemine põhjustas majanduse ja vaimuelu kriisi, mis tõi kaasa ka kloostrielu allakäigu. Uus tõus algas 10. sajandi alguses rajatud Cluny kloostriga. Uute ordude rajamisega kaotasid benediktlased 12. ja 13. sajandil ainuõigusliku seisundi.
Benediklased õhtujumalateenistusel USA-s New Jersey osariigis
Tänapäeval kuuluvad benediklaste ordusse sõltumatud kongregatsioonid. Neid ühendab 1893. aastal loodud konföderatsioon. Benedictuse reeglit järgivad ka mitu muud vaimulikku ordut, näiteks tsistertslased ja trapistid, kuid nad ei kuulu benediklaste konföderatsiooni.
Musta rüü tõttu on benediktlasi nimetatud ka mustadeks munkadeks.