Raamaturott Viki
Advertisement

Belgia on riik Lääne-Euroopas. Belgia piirneb põhjas Hollandiga, idas Saksamaaga, kagus Luksemburgiga ja idas Prantsusmaaga. Belgia asub germaani keeli ja romaani keeli kõnelevate riikide vahel. Belgial on kolm riigikeelt: hollandi keel, mida kõneldakse Flandrias, ja prantsuse keel, mida kõneldakse Valloonia ja Brüsseli piirkonnas. Lisaks on väiksem saksa keelt kõnelev kogukond.

Belgia on Euroopa Liidu üks asutajaliikmeid ja seal asub Euroopa Liidu, NATO ja mitme teise rahvusvahelise suurorganisatsiooni peakorter.

Etümoloogia[]

Ajalugu[]

Geograafia[]

Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]

Kliima[]

Taimestik[]

Loomastik[]

Kaitsealad[]

Riik[]

Haldusjaotus[]

Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis jagunevad 589 vallaks.

Rahvastik[]

Demograafilised näitajad[]

Suurimad linnad[]

Koht Linn Provints/piirkond Elanikke (2012)
1. Antwerpen Antwerpen 502 604
2. Gent Ida-Flandria 248 242
3. Charleroi Hainaut 203 871
4. Liège Liège 195 576
5. Brüssel Pealinna Brüsseli piirkond 166 497
6. Schaarbeek Antwerpen 127 747
7. Brugge Lääne-Flandria 117 170
8. Anderlecht Pealinna Brüsseli piirkond 111 279
9. Namur Namur 110 096
10. Namur Flaami Brabant 97 692[1]

Majandus[]

Valuuta[]

Rahaühik on euro.

Kultuur[]

Sport[]

Sümboolika[]

  • Rahvuslill on punane moon.
  • Rahvuslind on tuuletallaja.

Lipp[]

Flag of Belgium (civil)

Võeti kasutusele 23 I 1831. Selle eeskujuks on Prantsusmaa lipp. Lipp on vertikaalsete väljadega trikoloor, must-kollane-punane. Värvid pärinevad Brabandi, Flandria ja Hainaut' provintsi vappidelt. Lipp on peaaegu ruudukujuline, mis viitab iseseisvusvõitluses osalenud Brüsseli mässumeelsete lipu kujule.

Vapp[]

Great coat of arms of Belgium

Võeti kasutusele 17 III 1837.

Hümn[]

Riigihümn on "Brabançonne". Sõnad Alexandre Dechet, viis François Van Campenhout. Riigihümnina 1860. aastast. Hümnil on ametlikud sõnad kolmes Belgia riigikeeles: prantsuse, hollandi ja saksa.

Märkused[]

Advertisement