Belgia on riik Lääne-Euroopas. Belgia piirneb põhjas Hollandiga, idas Saksamaaga, kagus Luksemburgiga ja idas Prantsusmaaga. Belgia asub germaani keeli ja romaani keeli kõnelevate riikide vahel. Belgial on kolm riigikeelt: hollandi keel, mida kõneldakse Flandrias, ja prantsuse keel, mida kõneldakse Valloonia ja Brüsseli piirkonnas. Lisaks on väiksem saksa keelt kõnelev kogukond.
Belgia on Euroopa Liidu üks asutajaliikmeid ja seal asub Euroopa Liidu, NATO ja mitme teise rahvusvahelise suurorganisatsiooni peakorter.
Etümoloogia[]
Ajalugu[]
Geograafia[]
Geoloogiline ehitus ja pinnamood[]
Kliima[]
Taimestik[]
Loomastik[]
Kaitsealad[]
Riik[]
Haldusjaotus[]
Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis jagunevad 589 vallaks.
Rahvastik[]
Demograafilised näitajad[]
Suurimad linnad[]
Koht | Linn | Provints/piirkond | Elanikke (2012) |
---|---|---|---|
1. | Antwerpen | Antwerpen | 502 604 |
2. | Gent | Ida-Flandria | 248 242 |
3. | Charleroi | Hainaut | 203 871 |
4. | Liège | Liège | 195 576 |
5. | Brüssel | Pealinna Brüsseli piirkond | 166 497 |
6. | Schaarbeek | Antwerpen | 127 747 |
7. | Brugge | Lääne-Flandria | 117 170 |
8. | Anderlecht | Pealinna Brüsseli piirkond | 111 279 |
9. | Namur | Namur | 110 096 |
10. | Namur | Flaami Brabant | 97 692 |
Majandus[]
Valuuta[]
Rahaühik on euro.
Kultuur[]
Sport[]
Sümboolika[]
- Rahvuslill on punane moon.
- Rahvuslind on tuuletallaja.
Lipp[]
Võeti kasutusele 23 I 1831. Selle eeskujuks on Prantsusmaa lipp. Lipp on vertikaalsete väljadega trikoloor, must-kollane-punane. Värvid pärinevad Brabandi, Flandria ja Hainaut' provintsi vappidelt. Lipp on peaaegu ruudukujuline, mis viitab iseseisvusvõitluses osalenud Brüsseli mässumeelsete lipu kujule.
Vapp[]
Võeti kasutusele 17 III 1837.
Hümn[]
Riigihümn on "Brabançonne". Sõnad Alexandre Dechet, viis François Van Campenhout. Riigihümnina 1860. aastast. Hümnil on ametlikud sõnad kolmes Belgia riigikeeles: prantsuse, hollandi ja saksa.