Raamaturott Viki
Advertisement

Barcelona on Kataloonia autonoomne piirkonna pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn. Asub Pürenee poolsaare kirdekaldal Vahemere ääres. Linna kohal asub Tibidabo mägi (512 m).

Etümoloogia[]

Nimi "Barcelona" tuleneb antiik foiniikia keelsest sõnast Barkeno, vanakreeka keelse allikad nimetavad linna Barkinṓn ja ladina Barcino, Barcilonum ja Barcenona. Keskajal oli linn tuntud Barchinona, Barçalona, Barchelonaa ja Barchenona nime all.

Ajalugu[]

Linna tekke kohta on mitmeid legende. Legendi järgi asutas linna mütoloogiline Herkules, teise legendi järgi rajas tänapäeva linna kohale 3. sajandil eKr Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. U 15 eKr rajasid linna kohale oma kindluse roomlased. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn.

Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 16401652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V lammutas pool kaupmeeste elurajooni tsitadelli ehitamiseks, et vaenulikku linna ühekorraga karistada ja kontrollida. Katalaani keele kasutamine asjaajamises keelustati.

Linna uus tõus algas 19. sajandil, kui Barcelonast sai Hispaania juhtiv tööstuslinn. Seda märkis ka katalaanide rahvusliku meelsuse tõus. Anarhistidel oli Kataloonias suurem mõju kui kusagil mujal. Hispaania kodusõja ajal oli Barcelona üks vabariiklaste keskusi. Frankistid vallutasid sell 26 I 1939.

1992 peeti linnas XXV suveolümpiamängud.

Kliima[]

Valitseb lähistroopiline vahemereline kliima pehme ja niiske talvega ning kuuma ja kuiva suvega. Kõige külmem kuu on jaanuar, kui keskmine t° on 7–17 °C vahel. Kõige soojem kuu on august, kui keskmine t° on 25–31 °C. Sajab 640 mm/a, kõige enam septembris ja oktoobris (85–90 mm) ning kõige vähem juulis (20 mm).

Rahvastik[]

Elanike arv on 2012 seisuga 1 620 943, linnastus 5 375 774. Keskmine rahvastikutihedus on 5060 in/km². Ametlik keel on hispaania, kuid elanikest kolmandik oskab ka katalaani keelt.

Haldus[]

Barcelona on jagatud 10 piirkonnaks (districtes, distritos). Piirkonnad on jagatud 73 linnaosaks.

  • Ciutat Vella
  • Eixample
  • Gràcia
  • Horta-Guinardó
  • Les Corts
  • Nou Barris
  • Sant Andreu
  • Sant Martí
  • Sants-Montjuïc
  • Sarrià-Sant Gervasi

Transport[]

Linnas on korraldatud bussi- ja rongiliiklus ning köisraudtee. Linnas asub 1924 avatud metroo. Linnas u 10 km edelas asub Barcelona lennujaam.

Kultuur[]

Barcelona kultuuri algmed ulatuvad 2000 aasta tagasusse aega. Barcelonas on mitmeid kontserdisaale ja teatreid, sh 1847 ehitatud Gran Teatre del Liceu ooperimaja.

Barcelona suurimad [[päevaleht|päevalehed] on El Periódico de Catalunya, La Vanguardia ja Ara.

Barcelonas tegutseb mitmeid spordiklubis, sh FC Barcelona ja RCD Espanyol. Barcelonas toimub iga aasta maraton, millest võtab osa ligi 10 000 jooksjat.

Vaatamisväärsused[]

Barcelonas on UNESCO maailmapärandi nimistusse kaheksa objekti: Park Güell, Palau Güell ja Casa Milà (kõik 1984), Palau de la Música Catalana ja Sant Pau haigla (mõl 1997), ning Casa Vicens, Sagrada Família ja Casa Batlló (kõik 2005).

Advertisement