Raamaturott Viki
Advertisement
See artikkel on pärit TEA entsüklopeediast

Austraalia muusika on paljurahvuseline, ning põhineb nii Austraalia mandrit ümbritsevate saarte põlisrahvaste (sh paapuate, melaneeslaste ja Uus-Meremaa maaoride) aborigeenide kui ka Euroopa rahvaste (sh keltite traditsioonidel. Ürgsed tantsu ja lauluga kombetalitused püüdsid taastada sidet esivanemate hingeväega (näiteks öised corroboree tantsud). Rütm loodi enamasti kahe puupulgaga, bumerangitaolise kõvera nuia või trummidega. Pms Põhja-Austraalias oli kasutusel u kahe meetri pikkune, eriliselt sügavahäälne puupuhkpill didžeriduu (didgeridoo). Tänapäeva muusikuist on suutnud oma loomingus rahvamuusika elemente ehedana edasi kanda Archie Roach. Parimaid Austraalia vana muusika on Sydneyi ülikooli muusikaprofessor Winsome Evans

Euroopa kultuuri jõuline mõju algas 19. sajandi keskel. Austraalia klassikaline muusika sai alguse Isaac Nathani heliloomingust, muusikaharidusele pani aluse Uus-Lõuna Walesi (hilisema Sydney) konservatooriumi rajamine 1916. aastal (selle eesotsas on olnud organist, pianist, helilooja dirigent William Arundel Orchard, ning dirigent Bernard Heinze). Alberto Zelman asutas 1906. aastal Melbourne'i Sümfooniaorkestri, üksteise järel tekkisid Lääne-Austraalia (1921), Queenslandi (1933) ja Tasmaania osariigi (1948) ning Sydney (1934), Adelaide'i (1936) ja Canberra sümfooniaorkester (1950). 1975. aastal asutati Austraalia Kammerorkester., mida 1989. aastast on juhatanud viiuldaja, dirigent ja helilooja Richard Tognetti. 1945. aastal rajati kammermuusikuid ühendav organisatsioon Musica Viva Australia. Austraalia Ooper on New Yorgi Metropolitan Opera ja Londoni Covent Garden'i järel maailma suuruselt kolmas ooperiasutus, uus Sydney ooperimaja on valminud 1973. aastal. 1967. aastast on Perthis tegutsenud Lääne-Austraalia Ooperiteater. Esimene rahvusvaheliselt hinnatud laulja oli sopran Nellie Melba, suurt edu on saavutanud Joan Sutherland, tuntud on ka sopranid Joan Maralyn Carden, Yvonne Kenny ja Emma Matthews. Kuulsaimad nüüdisheliloojaid on Richard Meale, Carl Vine, David Chesworth ja Matthew Dewey, nii heliloojate kui ka interpreetidena on hinnatud Percy Grainger, John Williams (võitis 1973 Grammy auhinna), Bruce Woodley, Leslie Howard, Warren Burt, Phillip Scott, Roger Woodward, Brett Dean, Andrew Garton, James Morrison, Benjamin Speed ja Barry Tuckwell. Dirigentidest on saavutanud laialdase tuntuse John Bishop (Adelaide'i kunstifestivali asutajaid, 1960), Charles Mackerras, Denis Vaughan, Rochard Bonynge, Richard Gill, Stuart Challender, Richard Mills, Geoffrey Lancaster ja Simone Young. Populaarsed muusikapidustused on rahvamuusikafestival (asutatud 1967), Tammworthi kantrifestival, rokk-, elektron- ja mainstream-muusika festival "Big Day Out" ning rokifestival "Homeback".

Advertisement