FANDOM


Bra alt
Perseid and Milky Way

Paljud aborigeenihõimud tõlgendavad Linnutee galaktika suurt vööndit jõena taevas. Osad peavad seda vikerkaarmaoks.

Austraalia aborigeenide astronoomia kujutab Austraalia põliselanike teadmisi tähistaevast ja selle tsüklitest. Austraalia aborigeenid olid ühed esimesed inimesed maailmas, kes hakkasid taevast uurima. On võimalik, et nende tõlgendus astronoomiast on vanim tänapäevani säilinud omataoline. Taevakehade – näiteks Päike, Kuu, tähed, planeedid – ja nende liikumisteede uurimist kasutati inimese, looduse ja taeva vahelise suhte selgitamiseks. See ettekujutus tuli ilmselt universumi tajumisest, ning see moodustab siiani olulise osa nende traditsioonilisest kultuurist ja teadmistest. Suur osa legendidest, kunstivormidest, muusikast ja tseremooniatest pärineb astronoomiliste nähtuste ja taevakehade tõlgendustel.

Austraalia aborigeenide kultuur põhineb suulisel traditsioonil: teadmisi on edasi antud jutustuste, laulu ja tantsu abil. Kõik aborigeenihõimud tõlgendavad astronoomiat omal viisil. Tõlgendused on arenenud sarnaselt ja samadel teemadel, kuid võivad tähenduselt olla täiesti erinevad. Esimese kirjaliku ülevaate aborigeenide astronoomia kohta kirjutas inglane William Edward Stanbridge 1857. aastal, kes kohtus Victorias elavate põliselanikega.

Päike ja Kuu Edit

Enamikus aborigeenikultuurides peetakse Päikest naiseks ja Kuud meheks. Üks Arnhemi maa pärimust jutustab, et igal hommikul ärkab Päike üles ja süütab tule oma laagris, mis asub idas. Ta tõuseb siis üles ja kannab tõrvikut üle taeva idast läände, luues päevavalguse. Jolngud nimetavad teda Walu'ks ja usuvad, et ta pillab päikesetõusul ja -loojangul end ookriga kaunistades osa ookrist pilvedele, mis värvuvad seetõttu punakates. Öösel kõndivat ta maa all tagasi oma laagrisse idas. Sarnaseid lugusid on kasutatud Kuu faaside selgitamiseks. Näiteks väidavad kuwemad, et iga täiskuu ajaks sööb Kuu end paksuks nende hingedest, kes ei järgi hõimuseadust. Mõned rannikuhõimud, näiteks jolngud, näevad selgelt seost Kuu ja loodete vahel. Teised hõimud seostavad Kuud viljakusega, sest kuutsükkel ja naise menstruaaltsükkel esinevad sarnase mustri järgi.

Päikese- ja kuuvarjutusi on laialt selgitatud, kui Kuu ehk mehe ja Päikese ehk naise suguühe või abiellumisena. Paljud astronoomid märgivad, et need selgitused näitavad aborigeenide arusaamist sellest, et varjutused tekivad Päikese ja Kuu liikumisteede ristumisel. Austraalia aborigeene uurinud Sydney Macquarie Ülikooli teadlane Ray P. Norris väidab, et varastel aborigeenidel pidi olema väga hea arusaamine kuuvarjutuse tundmisest, mis tekib Päikese ja Kuu joondumisel (kuna Päike ei ilmu tegelikult taevasse).

Tähtkujud Edit

Antropoloog Charles P. Mountford kirjutab oma uurimuses Kesk-Austraalia kõrbealade hõimude kohta, et paljud, kui mitte kõik lõunapoolkeral olevad tähed on aborigeenide müütidega seotud. Suurem osa hõimudest eristab punaseid, valgeid, siniseid ja kollaseid tähti. Tähti on sageli erilisel viisil rühmitatud – mõned hõimud liigitavad tähti sugulussüsteeme kasutades. Aborigeenidele tuntud paljud tähtkujud erinevad läänemaailma astronoomidele tuntud tähtkujudest.

Linnutee galaktika laia vööndit, mis öösiti taevas kulgeb, on aborigeenid tavaliselt tõlgendanud legendaarse jõena. Paljud Kesk-Austraalia kõrbealade hõimud usuvad, et jõgi jaotab esivanemate hinged kaheks, kes elavad kummalgil pool jõge. Mõnede hõimud jaoks esindavad jõel olevad tähed kalu; teised hõimud, näiteks jolngud, usuvad, et tähed on nende esivanemate laagrituled. Osad hõimud peavad Linnuteed vikerkaarmaoks, tähtsaks loojaolendiks.

Emu Edit

Emu public

Emu tähtkuju. Läänemaailma astronoomia järgi on paremal Lõunarist ja vasakul Skorpion; Emu pea moodustab Söekott.

Emu on paljudele Austraalia aborigeenihõimudele tuntud tähtkuju. See ei ole tavatähenduses tähtkuju, kuna seda määratletakse pigem Linnutee vööndite vahelise tumeda ala (tekkinud kosmose tähtedevahelisest tolmust ja gaasipilvedest) kui tähtede järgi. Emu pea on väga tume Söekoti udukogu, mis paikneb Lõunaristi kõrval. Emu keha ja jalad moodustavad teised tumedad pilved, mis kulgevad mööda Linnuteed ja risti Skorpioni tähtkujuga.

See taevas olev kuju olevat mõjutanud stiili, mida kasutati kaljujoonistel kujutatud emude joonistamiseks. See tähistas paikades, kus see aasta jooksul taevas esines, tseremooniate toimumise aega. Sydneyst põhjas on tuntud kaljujooniste kogum, millest ühel on Emu kujutatud samas asendis ja suunaga nagu see esineb taevas. Sügiseti asetseb Emu otse kaljujoonise kohal, andes kuringgaidele märku, et on aeg korjata emude mune.

Coalsack-ESO-B06

Lõunarist ja Söekott

Emu peaosas on Lõunarist taevas kergesti märgatav ja selle tähtkuju kohta on üle Austraalia palju erinevaid tõlgendusi. Paljud hõimude jaoks tähistab see kotkast, taevajumalat või mõlemat. Arandadele esindab see kotka hinge Waluwara jalga – neli heledat tähte tähistavad tema küüniseid ja Söekott tema pesa. Lõuna-Austraalias elavatele Ngarrindjeri'dele tähistab Lõunarist astelraid, keda ajavad taga kaks haid. Haid, kes on Ngarrindjeri'dele pühad tootemid, esindavad Alfa Centauri ja Beta Centauri. Victorias elavatele boorongidele tähistab Lõunarist kuskusi Bunyat, kes peidab end emu hinge eest, kelle piirjooni võib näha Söekoti tähtkujus. Wardamanide jaoks on Söekott seadusemehe pea. 1972. aastal kirjutas luuletaja Oodgeroo Noonuccal, et Lõunarist oli targa pealiku Mirabooka jalad ja käed, kellele oli antud igavene elu hingena taevas.

Orion ja Plejaadid Edit

Aborigeenide tõlgendused Orioni tähtkujust ja Plejaadide täheparvest on üsna sarnased nende kohta jutustavate lugudega vanakreeka mütoloogias. Orioni tähti on laialt seostatud noorte meestega – tavaliselt kalurid või jahimehed – samas kui Plejaadide seitset tähte nähtakse tavaliselt noorte naistena. Orion ja Plejaadid esinevad legendides tavaliselt koos ja on aborigeenidele osa unenägude ajast.

Pleiades by Elihu Vedder

Vanakreeka mütoloogias olid Plejaadid seitse õde, kes said taevas tähtedeks. See müüt on üsna sarnane Austraalia aborigeenide legendiga selle täheparve kohta. Mõlemas mütoloogias on seitse tähte noored naised, keda taevas jälitas Orioni tähtkujus nähtav olev mees. Sama teemat võib kohta ka maooride mütoloogias.

Kesk-Austraalia kõrbealade piirkonnas on Plejaadisid peetud seitsmeks õeks, kes põgenesid ühte Orioni tähte esindava mehe soovimatu tähelepanu eest. Pitjantjatjarade legendi järgi esindasid Plejaadid Kungkarungkarat, rühma seitsmest esivanemlikust õest. Neid valvas kari dingosid, kes kuulusid Njirule, kütile, kes oli tähtedeks Orioni vöös. Njiru olevat olevat ühtedest õdedest vägistanud, kes siis suri ja sai Plejaadide kõige tumedamaks täheks. Õed muutusid lindudeks ja lendasid ohutuseks taevasse, kuid Njiru jälitas neid ikka. Teine legend on vähem karmim: adnjamathanhad usuvad näiteks, et Plejaadid on Orioni tähtede abikaasad. Tivid näevad neid kängurudena, keda dingod taga ajavad.

Sarnasus nende legendide ning vanakreeka mütoloogia Orioni ja Plejaadide vahel on arvatavasti juhuslik kokkulangevus – pole ühtegi tõendit kultuurilisest seosest.

Jolngud näevad Orioni tähtkuju kanuuna. Üks nende lugu räägib kolmest vennast, kes lähevad kala püüdma, ja üks neist sööb ühe kala, mis on nende seaduse järgi keelatud. Seda nähes lennutab Päike kolm venda ja nende kanuu üles taevasse. Tähtkuju keskel paiknevad kolm tähte, mis moodustavad läänemaailma mütoloogias Orioni vöö, on need kolm venda. Nende kohal paiknev Orioni udu on keelatud kala ja heledaimad tähed, Betelgeuse ja Rigel, on kanuu esi- ja tagaosa. Selles näites on astronoomilisel legendil selge moraal, mis ütleb, et inimesed peaksid käima maal. Sellised aborigeenide müüdid keskenduvad tihti moraaliõpetusele, näiteks meeldetuletusena, kas mingit toitu on lubatud süüa.

Tagai Edit

Tagai

Tagai tähtkuju on oluline Torrese väina rahvaste jaoks. Kalur koosneb läänemaailma tähtkujudest Kentaur ja Hunt. Tema kanuu on Skorpioni ülemine osa. Tema vasakus käes olev oda on Lõunarist. Paremas käes on tal puuvili, mis koosneb Kaarna tähtkujust.

Tagai on suur tähtkuju, mis koosneb Skorpioni, Hundi, Kentauri, Lõunaristi ja Kaarna tähtkujust, hõlmates osa Hüdra tähtkujust ja ühe Altari tähtkuju tähe. Torrese väina rahvaste kultuuris on Tagai legendaarne merekangelane. Teda on kujutatud kanuul seisva kalurina. Tema meeskonda esindavad kuus Plejaadide ja kuus Orioni tähte. Üks legend jutustab, et Tagai meeskond sööb kogu toidu ja joob kogu vee, mis reisile kaasa võetud oli. Tagai karistab neid sellega, et seob nad kokku ja viskab siis ookeani. Taevas paistavad tähed olevat nende peegeldused.

Torrese väina rahvad kasutavad seda tähtkuju aastaaegade määramiseks. See kalender korraldab nende kalapüügi ja põlluharimise tsükli, samuti nende rituaalid ja sotsiaalsed tegevused. Plejaadide ilmumine annab neile märku, mil algab kilpkonnade paaritumishooaeg, aeg, mil tehakse merereise ja istutatakse enne vihmahooaja algust taimi.

Komeedid ja meteoriidid Edit

Ootamatuid taevasse saabujaid, näiteks komeete ja meteoriite, oli laialt seostatud endena surmast või halbadest hingedest. Kesk-Austraalia kõrbealade Ngarrindjeri'd peavad meteoriiti endeks surmavast haigusest. Nii tivi keelt kõnelevad hõimud Uus-Lõuna-Walesis kui ka gunvingud Arnhemi maal tõlgendavad meteoriite kurjade vaimsete olendite silmadena, kes jooksevad taevas, jahtides haigete ja surevate hingesid. Arvamus, et komeedid ja meteoriidid toovad õnnetust ja surma, on levinud ka paljudes teistes kultuurides üle maailma.

Aborigeenide legendides on kirjeldatud ka meteooride kokkupõrkeid maaga, sh eriliste pinnavormide tekke kohta jutustavates loomismüütides. Üks arandade lugu räägib umbes 150 miljoni aasta vanuse Gosse's Bluffi kraatri tekkimisest. Arandade legendi järgi tekkis kraater taevast maale sadanud lapse hälli kukkumisel järel. Lapse ema ja isa on õhtu- ja hommikutähed (Veenus), kes otsivad ikka veel oma last. Mitu teist legendi mitmelt poolt Austraaliast jutustavad langevatest tähtedest, mis toovad maale tule.

Tähtsus ühiskonnas Edit

Aborigeenid kasutavad traditsiooniliselt tähti navigeerimiseks. Neid kasutatakse veel praegugi tee leidmiseks eraldatud Austraalia sisemaal, kus pole ühtegi teist tähist ega orientiiri. Nad kasutavad Päikest, Kuud ja tähti aja määramiseks. Aborigeenide kalender on tavaliselt keerulisem, kui läänemaailma kultuuri oma. Paljud hõimud Põhja-Austraalias kasutavad kuue kuuga kalendrit ja määravad kindla aastaaja selle järgi, milliseid tähti sel perioodil näha on. 1857. aastal avaldas inglane William Edward Stanbridge esimese kirjaliku ülevaate aborigeenide astronoomiast. Ta kirjutas Victoria osariigi põhjaosas elanud boorongide hõimu kohta, kirjeldades nende astronoomia kasutamist aastaaegade paremaks mõistmiseks. Nad pidasid Lüüra tähtkuju kõnnu-rihukanaks (keda nimetasid Neilloan'iks). See kadus lõunataevast oktoobris ja see sündmus andis boorongide märku, et alganud oli linnu munemishooaeg.

Teised hõimud teadsid seda, et kui Orion esimest korda taevasse ilmus, olevat dingodele sündimas kutsikad. Skorpioni tähtkuju ilmudes teadsid jolngud, et peagi saabub Makassarist kalur, kes hakkab püüdma meripurasid ja kaupu vahetama. Pitjantjatjarade jaoks tähendas Plejaadide tõusmine koidikul (mais) külma aastaaja algust, kui mõned kõrbeloomad langesid talveunne.

Kirjandus Edit

Välislingid Edit

Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted.