
Austraalia aborigeenid Lääne-Austraalias

Austraalia aborigeenide lipp
Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad. Nad saabusid Austraalia mandrile umbes 40 000–60 000 aastat tagasi põhjapoolsematelt aladelt. Austraalia aborigeenid ei ole üks kindel rahvas vaid koosnevad paljudest hõimudest või klannidest, kellel on erinevad tavad ja keel.
Enne brittide saabumist elas Austraalias umbes 400–700 erinevat suguharu. Austraalia aborigeenid olid algselt peamiselt kütid-korliased. Eurooplaste saabudes langes nende arv 300 000–1 000 000 inimesest 1920. aastal 60 000 inimeseni, peamiselt eurooplaste haiguste tõttu, kuid ka vägivaldsete konfliktide tõttu põliselanike ja asunike vahel.
2011. aasta seisuga elas riigis 669 881 aborigeeni, kes moodustasid 3% Austraalia rahvastikust. Kõige enam elas aborigeene Uus-Lõuna-Walesis (208 476; 2,9% osariigi rahvastikust), Queenslandis (188 954; 4,22%) ja Lääne-Austraalias (88 270; 3,75%). Põhjaterritooriumil moodustasid aborigeenid rahvastikust 29,77% (68 850 aborigeeni). Suurem on veel aborigeenide osatähtsus Tasmaanias (24 165; 4,72%). Suur osa aborigeenidest on omaks võtnud tänapäevase eluviisi. Kõige paremini on aborigeenide algsed traditsioonid säilinud Põhjaterritooriumil, kuhu eurooplased saabusid kõige hiljem. Austraalia aborigeenid elavad enamasti eraldi kogukondadena, tänu millele räägib umbes 60% aborigeenidest mõnda aborigeeni keelt.